Mälestuste kogumise võistlus “Eesti ja Põhjala koostöö 1988-2018”

Kallid Põhjala keeli ja kultuure õppivad koolinoored ja üliõpilased vanuses 17-23!

Kindlasti oled oma vanematelt, õpetajatelt või treeneritelt, samuti vanematelt õdedelt-vendadelt või tuttavatelt kuulnud põnevaid lugusid 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, st. enne sinu sündi.

Nüüd on sul vahva võimalus anda oma panus, et need mälestused vaid suusõnaliseks ja kaduvaks ei jääks. Kutsume Sind osalema mälestuste kogumise võistlusel „Eesti 100, Eesti ja Põhjala koostöö taasaktiveerumine 28″, mis keskendub perioodile 1988-2018.

Alustuseks võid mõelda, meenutada, küsida kogukonna liikmetelt näiteks:

„Kuidas Teie külasse, linna või kooli saabusid ”esimesed välismaalased”. Kuidas korraldati nende vastuvõttu, millised olid esimesed vastureisid Põhjamaadesse jne.“

Teemad ei ole piiratud ja nagu uurimistöös ikka, võiksid kirjeldusele lisada ka väikese analüüsi: miks see teema on sinu kodukandile, koolile, inimestele, sinule endale ja Eestile tähtis?

Kas ja millised sõprussidemed, võrgustikud, projektid või ühiskonna ja institutsioonide arendamised on sellest välja kasvanud? Mida on see koostöö või kogemus meile andnud ja

mida saame vastu anda või edasi anda teistele kogukondadele, uutele põlvkondadele jne.

Loomingulisus, huvitava uurimisobjekti leidmine ja analüüsi fookus, oskus märgata seoseid ning üldistusoskus on osa hinnatavast ülesandest. On täiesti lubatud olla lõbus, kaasav, jagada midagi uut, tulla välja tavapärasest erinevate seisukohtadega. Samas – palun pea meeles, et austada tuleb inimeste integriteeti, kindlasti luba küsida, kas nad on nõus end just enda nimega tsiteerida lubama jne.

Haara pastakas ja märkmik ja mine räägi nende inimestega, kes olid selle koostöö sünni juures. Heida pilk kohalikele ajalehtedele või külasta arhiivi, muuseumit ning vaata mida vahvat ja nostalgiahõngulist on seal sellest ajast (ja kogu Eesti uuest iseseisvusperioodist) seoses Põhjamaade ja nende koolide, omavalitsuste, kodanikuühenduste või lihtsalt Eesti-Põhjala inimeste kohtumistest-koostööst leida?

Põhjala keelte õpilasena oled terviklikuma pildi saamiseks vajadusel – st. olenevalt töö uurimisküsimusest -loomulikult teretulnud intervjueerima ka välismaalasi, kes siia saabusid – millised olid nende ootused, esimesed muljed, milline nägi Eesti välja. Kas ja mida leidub vastava Põhjala sõpruslinna arhiivides, ajalehtedes, kodulehtedel nende visiitide ja/või koostöö kohta.

Täiendav info:

Igast koolist valitakse välja viis parimat mälestuste kogumistööd ja need saadetakse korraldusmeeskonnale.

Parimate tööde autorid saavad esineda 2019. aasta kevadel toimuval konverentsil “Eesti 100. Põhjala ja Eesti taaskoostöö 28: mälestused, koostöö, tänapäev”.

NB! Töö võid kirjutada ka pikema uurimisprojekti või uurimistööna oma kooliuurimisprojekti jaoks, st. teha sellest kaks ühes uurimistöö ja saata meie võistlusele uurimisprojekti lühivariant.

Koolide uurimisprojektide tingimused esitab iga kool õpilastele ise. Võta ühendust

oma kooli vastava aine ja skandinaavia keele õpetajaga hea projekti koostamiseks.

Saada meile võistlusel osalemiseks uurimisprojekti kokkuvõte või artikkel, mis on

 kuni neli A4 lehekülge pikk (Arial, 12 pt, reavahe 1,5)

 korraliku, teadusliku ülesehitusega:

Teemapüstitus/uurimisküsimus

Sissejuhatus

Üldisem taust

Uurimisobjekt ja selle analüüs, järeldused

Kokkuvõte

Uurimistööle palume lisada paarirealise enesetutvustuse eesti ja inglise keeles (kes sa oled, millises koolis/ülikoolis õpid) koos teemavaliku põhjenduse ning fotoga endast. Saada see elektrooniliselt või esita paberil ühe Wordi dokumendina oma kooli võistlusega tegelevale õpetajale.

Tähtajad:

Õpetajad saadavad oma kooli parimad ja lõplikult viimistletud tööd edasi 15. novembriks 2018 e-postiaadressile: viivika.voodla@ut.ee.

Parimad tööd selguvad kevadeks 2019.

Käesolev jätkuprojekt täidab ilukirjandustõlkevõistlusega sarnast põhilist eesmärki: aktiveerida ja kaasata koole, õpilasi ja õpetajaid mõtlema meie ja Põhjamaade ühisest ajaloost, selle tähendusest Eesti jaoks ja läbi nende mõtestamiste leidma häid uusi eesmärke nii enda kui regiooni arenguks ja tulevikuks.