Autoriarhiiv: R L

Õppereis Gotlandile 6.-9. juuni 2019

6. juuni: Visby & Roma

Foto: Ruth Laidmets

Foto: Ruth Laidmets

Visby linnaekskursioon. Jalutuskäik läbi ajaloo. Visby vanalinn on olnud UNESCO maailmapärandi nimekirjas juba 1995. aastast saadik. Peaaegu iga hoone, vareme ja paiga kohta võib rääkida mõne loo või huvitava legendi. Aukonsul Riina Noodapera juhtimisel.

Sel päeval on programmis ka Rootsi lipupäeva pidustused ja üritused Roma asulas (cirka 20 km Visbyst). Aukonsul korraldab minibussi ning avab tausta, selgitab kombeid.

7. juuni : Solbergaskolani külastus + ekskursioon Lõuna-Gotlandile giidi juhtimisel

Külastus kooli Solbergaskolan Visbys ning Lõuna-Gotland kohaliku reisibüroo giidi ja bussiga.

Sudret – ekskursioon Lõuna-Gotlandile giidi juhtimisel

Foto: Guteinfo

Foto: Guteinfo

Följ med på en utflykt till öns södra spets! Söder om Visby passerar vi Högklint, en av Gotlands högsta klintar. Härifrån har ni en magnifik utsikt och ni får en fin vy över Visby. Turen går utmed den vackra västkusten, vi kan t ex göra ett stop vid Koviks fiskeläge i Sanda med ett fiskerimuseum. Djupvik hotell välkomnar er för lunch denna dag med underbar havsutsikt. Efter lunchen så fortsätter turen söderut utmed den vackra Ekstakusten med utsikt över Karlsöarna. Landskapet på södra Gotland är präglat av tusenårigt jordbruk, med gott om betesmarker för lamm, kor och hästar. Även idag är jordbruket en viktig näring på ön och gotländska matprodukter och lammskinn håller högsta kvalité. I Vamlingbo prästgård finns Lars Jonsson Museum, där visas ett stort urval originalkonstverk ur konstnärens egna samlingar och vi ordnar gärna en visning för er. Via den vackra vägen vid Kettelviken & naturreservatet Husrygg når vi Hoburgen vid Gotlands sydspets. Här på ”Sudret” kan vi bl.a. erbjuda besöksmål som Hoburgens fyr, Körsbärsgården, Holmhällars raukområde, Bottarve museigård eller Öja kyrka. Utifrån era önskemål om besök så planerar vi även in ett uppehåll för eftermiddagskaffe. Från Sudret tar vi sedan vägarna inåt landet hem till Visby. Om ni önskar så kan vi göra ett stop i ett vackert Gotlandsänge, i en gårdsbutik med lokala produkter eller hos någon av öns duktiga hantverkare Tid: 8h

8. juuni: Põhja-Gotland ja Fårö 

Riina Noodapera kirjeldus: Saare põhjaosa. Väskinde Gotlandsdelikatesser ja lambivabrik. Stenkyrka rataskalme, Tingstäde kirik ja maalune fort, Tingstäde järv ja kõik mis sellega seotud. Sealt edasi läbi Slite ja vaatame Eesti põgenike mälestusmärki, lubjakivikarjääri. Fårösundi poole. Lõunatame. Võib-olla jääb tee peale mõni tore talupood. Fårö saarele. Vaatame Fårö kirikut ja Bergmani hauda, teeme tiiru raukade piirkonnast läbi ja külastame Bergmancenterit teel linna poole tagasi. Teel tagasi Bro kiriku juures väikene stopp.

Foto: Tuukka Ervasti (imagebank.sweden.se)

Foto: Tuukka Ervasti (imagebank.sweden.se)

En heldagstur till vackra Fårö. Följ med oss i Ingmar Bergmans fotspår på vackra, vilda Fårö! Detta är en heldagstur till Fårö där du förutom den egenartade naturen och det omskrivna ljuset får höra den spännande historien om Ingmar Bergmans karriär som filmskapare. Vi besöker de kända raukfälten vid Langhammars och Digerhuvud, ett måste för både filmälskaren och den naturintresserade. Längs med vägen till & från Fårö kommer vi att göra ett par intressanta uppehåll där vi t ex kan besöka Bro Kyrka, en av öns nästan 100 medeltida kyrkor och Bungemuseet. Kulturhistoriska museet i Bunge är ett av Sveriges största friluftsmuseer med en stor samling gotländska byggnader och miljöer. Samlingen är uppbyggd kring tre gårdar, 1600-talsgården, 1700-talsgården och 1800-talsgården med hus och miljöer från Gotland. På Bungemuseet finns därutöver ett antal kulturhistoriskt intressanta äldre byggnader från den gotländska landsbygden som visar byggnadssätt och levnadsförhållanden före 1900-talet. På hemresan kan vi göra ett besök hos Skulpturfabriken där ni får träffa skulptören och formgivaren Stina Lindholm.

Meie endi luuletaja Anne kirjutas pärast reisi niimoodi:

Vallmoängen pryder vägen,
lamm som betar i ett fält.
Och så blåeld, helt säregen
under molnfri himlatält.

Väderkvarnens breda vingar
nuddar sommarvindens hand
som tar tag i fiskebåten,
sakta driver den mot land…

Anne Roovere

 

Aktus 10. mai 2019: Eesti ja Põhjamaade koostöö taastamine ja Põhjala keelte õpetamise traditsioon Eesti koolides 1988-2019

Head õpetajad!

Kestab mälestuste kogumine Eesti-Põhjala koostööst uuel iseseisvusajal ning selle raames Põhjala keelte õpetamisest Eesti koolides uuel iseseisvusperioodil 1988-2019. Aitäh kõigile aktiivselt kaasa lööjatele ning neile, kes oma artiklid juba saatnud on!

Ka sellel kevadel saame taas kokku Tartus! Väikesel kokkusaamisel 10. mail kuulame ettekandeid rootsi keelee õpetamise kohta erinevates Eesti piirkondades uuel iseseisvusajal, 1980ndatest tänaseni. Laulame kevadelaulu ning arutame koos õpilastega Põhjala keelte õppimise rollist tänapäeva Eestis. (Vt. programmi altpoolt).

Täname Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindust Eestis ja selle Tartu filiaali koostöö ning toetuse eest.

Ürituse sihtrühm on Põhjala keeli õpetavad õpetajad ja õpilased Eesti koolides, keskkoolides ja kõrgkoolides. Väga teretulnud on aga kõik, kes teemat südames hoiavad ja Põhjala keelte õpetamise hoidmise ja arendamise vastu huvi tunnevad! Kohtumiseni Tartus!

Madis Kanarbik. Foto: UTTV

Madis Kanarbik. Foto: UTTV

„Eesti 101, Eesti ja Põhjamaade koostöö taastamine ja Põhjala keelte õpetamise traditsioon Eesti koolides uuel iseseisvusperioodil 31  (1988-2019)“

* Sissejuhatus ja muusikaline tervitus

11:00-11:05 Sissejuhatus

Nõo kiriku meesansambel. Foto: UTTV

Nõo kiriku meesansambel. Foto: UTTV

11:05-11:20 Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esinduse Tartu filiaali juhataja Minu Põhjala/ Mitt Norden

11:20-11:30 Nõo kiriku meesansambel

*1. Üldpilt: rootsi ja soome keel

Juta-Tiia Mägi. Foto: UTTV

Juta-Tiia Mägi. Foto: UTTV

11:30-11:40 Juta-Tiia Mägi, Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas Rootsi keele õpetamisest Eesti uuel iseseisvusperioodil – Gustav Adolfist ERKOSeni

11:40-11:50 Juha-Matti Aronen, Tartu Ülikool Soome keele õpetamisest Eesti uuel iseseisvusperioodil: Koostöö viis lahenduseni!

*2. Rootsi keel piirkonniti + norra keel

12:00-12:10 Inna Rosar, Noarootsi Gümnaasium Noarootsi fenomen

Foto: UTTV

Foto: UTTV

12:10-12:20 Kristiina Punga Treffneri Gümnaasiumi õpilased Rootsi keel Tartu piirkonna koolides uuel iseseisvusajal

12:20-12:30 Kai  Sommer, Pärnu Sütevaka kool Rootsi keel Pärnu piirkonnas ja ERKOS täna ning homme

Foto: UTTV

Foto: UTTV

*3. Rootsi keel üldkeelena (keelekeskus) ning erialana (Skandinavistika) kõrgkoolis (TÜ)

12:30-12:40 Kristina Mullamaa õpilased ja välistudengid Tartu Ülikoolis Varför läser vi svenska i Tartu?

Avslutning och musik

12:50-13:00 Vi sjunger “Idas sommarvisa” tillsammans

*******

13:05-14:30 NMR vastuvõtt (kutsetega) (TÜ kunstimuuseum ülikooli peahoones)

ERKOSe aastakoosolek 3. mail 2019

ERKOSe aastakoosolek toimus reedel, 3. mail 2019, kell 11.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Programm:
11.00-12.30 Elo Henn. Elo on töötanud SFI kooli direktorina (Hermods SFI Alvik) ja enam kui 20 aastat SFI õpetajana. Kuna Elo on pärit Eestist, siis on tal hea ülevaade nii Eesti kui Rootsi keeleõppe traditsioonidest ja ta saab anda mõningaid ideid ja praktilisi näpunäiteid selles valdkonnas. Rahastuse tema osavõtuks meie aastakoosolekul oleme saanud Rootsi suursaatkonnalt Tallinnas. TÄNAME!

Elo kõneles SFI õppest Rootsis, kui palju tunde millistele sihtrühmadele riigi poolt ette on nähtud, näitas videolõike võimalikest tundidest ja soovitas vaadata ka Hermods SFI Alviki facebooki lehel olevaid videoid ning artiklit, mis räägib ühe nende õpetaja, Uta Kovacsi õpetamismetoodikast (ilukirjanduse kasutamine õppetöös, lugemine).

12.30-12.45 Paus

12.45-13.30 Kadi-Riin Haasma-Jõerand. Kadi-Riin rääkis Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni korraldatud tõlkevõistlusest, kus selle aasta tõlkepaaride seas oli ka rootsi keel. See teema oli tihedalt seotud rootsi kirjanduse tõlkimise hetkeseisu ja kirjastusmaailmaga, millest samuti rääkisime.

13.30-13.45 Paus

13.45-15.00 ERKOSe aastakoosolek. Päevakava:

  • Majandusaasta aruande kinnitamine. Kõik olid tulemustega rahul, kinnitati ühehäälselt.
  • Juhatuse 2018. aasta tegevusaruanne. Saime ülevaate möödunud aasta üritustest, tegevustest ja mõtetest.
  • Liikmelisus.
  • Juhatuse koosseis ja tegutsemispõhimõtted. Juhatus valiti eelmisel aastal kaheks aastaks ja kõik on nõus, et jätkame (vähemalt) aasta sama juhatusega.
  • Ainevõistlus 2020. Otsustasime korraldada ainevõistluse 6. märtsil 2020 Noarootsi Gümnaasiumis ning teemaks oleksid Eesti ja Rootsi suhted. Küsimuste kokkukoondamise ja vormistamisega tegelevad Liina ja Ruth. Ilmselt saab siinkohal kasutada ka SOV abi (vt. järgmine punkt).
  • Koostöö seltsiga SOV.
  • ERKOSe kodulehekülg. Koduleheküljega tegeleb praegu kõige rohkem Ruth, mistõttu uudiste ja teadete ülespanekuks palutakse tekstid saata temale, koopia Kaile.
  • Seltsi edasised plaanid: Õppereis Gotlandile 2019, Helsingi Rootsi teatri külastus (Khemiri Vi som är hundra) 9. novembril 2019 ja muu.
  • Jooksvad küsimused.

Kõigile kohaletulnutele jagati väike üllatus – seltsi uue logoga riidest kott ja pastakas!

…………

Aastamaksust. Kõigil, kes seltsi aastamaks tasumata, palume seda teha esimesel võimalusel. Seltsi pangarekvisiidid:
Saaja: Rootsi Keele Õpetajate Selts
Konto: EE452200221023602251
Summa: 10€
Selgitus: Aastamaks 2019

Teatrikülastus Helsingi Rootsi teatrisse (9. november 2019)

 

9. novembril 2019 käisime ühisel kultuurireisil Helsingis. Päevakava oli tihe ja sisukas. Reisi ajendiks oli rootsi kirjaniku ja draamakirjaniku Jonas Hassen Khemiri näidendi “Vi som är hundra” lavastus Helsingi Rootsi teatris. Meie külastasime päevast etendust (kl 14, 2019). Meid oli kokku 24 teatrihuvilist. 

Ajakava:

  • 6:45 Kogunesime D-terminali piletikassade juures.
  • 7:30-9:30 Tallink Silja (väljumine D-terminalist, laevasõit 7:30-9:30).
  • 10:15-11:30 külastasime Helsingi uut raamatukogu Ood (giid Camilla Nemlander-Sjöberg).
  • 12-13 lõuna omal käel.
  • 14:00-15:15 teatrietendus Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra” Helsingi Rootsi teatris.
  • 16-18 Vaba aeg. 
  • Tagasi tulime laevaga 19:30-21:30 (õhtusöök laeval).
Foto: Tuomas Uusheimo

Foto: Tuomas Uusheimo
Källa: https://www.architecturalrecord.com/articles/13931-helsinki-central-library-oodi-by-ala-architects

Oodi raamatukogu asub Helsingi linna mõttes väga tähtsas keskuses – ühelt poolt raudteejaama läheduses, teisalt Tölö lahe ääres, mille teisel kaldal on parlamendihoone ja Finlandiatalo. Lisaks asuvad samas hoonetegrupis veel Muusikamaja, Sanoma hoone ja Kiasma. Meie giid Camilla Nemlander-Sjöberg rõhutas, kui palju pakkumisi laekus arhitektuurikonkursile ja millist rõõmu tegi, kui selgus, et võiduprojekti autoriteks osutusid soomlased: Antti Nousjoki jt. arhitektuuribüroost ALA Arkitekter. Ehitusjärgus ja projekteerimisel rakendati äärmiselt demokraatlikke meetodeid – linnarahvalt küsiti, mida nad sooviksid raamatukogus näha, millised teenused oleksid vajalikud jms. Kui veebiküsitlustele enam ideid juurde ei tulnud, küsiti inimestelt tänaval. Tulemuseks on avar dünaamiliste joontega hoone, mis on sisustatud erinevate mõtteliste keskustena, mis võitis muuhulgas maineka auhinna Public Library of the Year 2019. Raamatukogu avati Soome vabariigi 100. aastapäeva auks päev enne rahvuspüha 5. detsembril 2018 – seega vähem kui aasta tagasi.

Kui esimesel korrusel asuvad restoran, turismiinfo ja lühikese laenutustähtajaga populaarse kirjanduse laenutus, siis teisel korrusel paiknevad erinevate tegevuste ja teenuste ruumid. On võimalik rentida õmblusmasinaid, õmbluskomplekte, printida 3D-printeriga, broneerida koosolekuruume, stuudioid, kööki, istuda vaikses rohelise taimeseinaga nurgas või astmikul.

Juba oma asukoha tõttu linna keskel ja raudteejaama lähedal on raamatukogu väga populaarne kohtumispaik. Kolmandal korrusel on madalad riiulid raamatutega, ruumi ümbritseb igast küljest klaasseinad, mis on keraamiliste lund meenutavate täppidega kaetud – need täpid on välja arvestatud varjama otse sissepaistvat päikest valgemal ajal.

Lugemisnurkades katsid põrandat erinevad temaatilised vaibad. Näiteks oli ühel kujutatud Aleksis Kivi tuba ülaltvaates. Ühes nurgas oli laste ala – lastekirjandus, mängupaik ja muinasjututuba. Vaated raamatukogusaalile ja aknast Tölö lahe poole olid imeilusad. Kohalikele elanikele, kes hangivad endale Helmet-kaardi, on enamik teenuseid ja ruumide broneerimisi tasuta. Kui meil on mõni koostööpartner Helsingis, saaksime korraldada koosoleku või seminari seal. Miks mitte?

Lõunapausi kasutasid inimesed erinevalt, aga üldjoontes kujunes kesklinnas asuv Akadeemiline raamatupood magnetiks, mis tõmbas kõiki erineval ajal ligi. Kogu grupi peale kokku ostetud raamatute hulk oli aukartustäratav. 

Kell 14 päeval käisime Helsingi Rootsi teatris, mis on imeilus hoone kesklinnas. Tegelikult asus samas kohas kunagi legendaarne Engeli teater (1827) mille projekteeris Helsingi kontekstis väga oluline arhitekt Carl Ludvig Engel. Paraku jäi see juba 19. sajandi keskpaigaks liiga väikeseks. Uus teatrihoone telliti arhitekt Georg Theodor Chiewitzilt (1860), kuid see hoone hävis üsna pea tulekahjus ning uue arhitektiks oli Nikolai Benoit Venemaalt, hilisema laiendusega tegelesid 1930ndatel Soome kuulsad arhitektid Eero Saarinen ja Jarl Eklund. Seega viibisime väga ajaloolises hoones. Etendus toimus Amose laval – see lava on nimetatud Amos Anderssoni auks, kes tegeles uue teatrihoone fassaadi kujundamisega ja kelle auks on nimetatud ka Helsingi uus kunstihoone Amos Rex.

Natalie Ringler lavastas Jonas Hassen Khemiri näidendi Vi som är hundra Rootsi teatris 2019. aasta sügisel, esietendus toimus 3. oktoobril.  Osades Anna Hultin, Cecilia Paul ja Helen Willberg. Lavastaja Natalie Ringler on öelnud, et ei soovi lavastusele anda ühtegi epiteeti: sõltub inimesest endast, kuidas ta etenduse vastu võtab – tegemist on kas koomikaga vürtsitatud tragöödiaga või kurvameelse komöödiaga.

(c) Fotografi: Pierre Björk

(c) Fotografi: Pierre Björk

Ka meie seas oli erinevaid arvamusi, aga üldine mulje paistis olevat positiivne – mõtteainet oli palju, huvitavad lavastuslikud ja lavakujunduslikud nüansid andsid Khemiri täpsele tekstile väga palju juurde. Mõnevõrra üllatas, et etendus anti puhtas soomerootsi keelevariandis (mitte riigirootsi keeles soomerootsi hääldusega), isegi kohanimed olid Soomega seotud. 

Näidendist kirjutatakse teatri kodulehel rootsi keeles nii: Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra”

Möt tre kvinnor på AMOS-scenen. En revolutionär, en flexibel maka och mor, och en sanningssökare. Är de tre kvinnorna en och samma person? Eller är de egentligen hundra?
 
Kvinnorna berättar om hur de reser, gifter sig, skriver radikal poesi, studerar och kämpar för politisk förändring. Men vilken historia ska vi tro på?
 
Följ med till dramatikern Jonas Hassen Khemiris nyckfulla, lekfulla och provocerande värld. En underhållande, bländande och farlig värld där allt är möjligt men ingenting är bestående. Khemiri genomskådar allas våra liv, våra hemligheter och lögner, våra drömmar och illusioner.
 
Pjäsen ger röst åt en ordlös känsla som många bär på. Vem är jag egentligen? Och vem skulle jag ha varit om jag valt en annan väg i mitt liv? Är det möjligt att vända om, börja på nytt? Kan jag förlåta mig själv?
 
Vi som är hundra belönades med Hedda-priset för Årets bästa föreställning i Norge 2011. Föreställningen regisseras av Natalie Ringler.
 

Foto: Ruth Laidmets

Pärast teatrikülastust liiguti ringi taas omal käel ja erinevates kohtades. Väiksem grupp liikus edasi HAM-i ning külastas näitusi Tove Janssoni pannoodest, Ellen Thesleffi maalidest, meeleoludest teise maailmasõja ajal skulptuuris, maali- ja fotokunstis, ja sugudesegadusest fotokunstis.
 
Reisi võib lugeda kordaläinuks. Sombuse novembripäeva kohta oli see üllatavalt helge ja tore kultuuri täis päev.