Soome ja rootsi keele õpetajate ühisseminar Tartus 28. oktoobril

28. oktoobril toimus Tartus ülikooli peahoones soome ja rootsi keele õpetajate ühine koolituspäev.

Koolituspäeva võib laias laastus jagada kahte ossa: hommikupoolikul oli teemaks õpetaja ja õppija ülesanded nn pingelistel kursustel (intensiivõpe, lühikursus); kursuste ja keeletundide planeerimine, eesmärgistamine.

Teisel päeva poolel vaatasime Longmani näidisõppetundide videosid.

Koolitajateks olid TÜ inglise keele õppejõud Piret Kärtner ja eesti keele kui võõrkeele õpetaja, kirjastaja ja õpikute autor Leelo Kingisepp.

Enne koolituspäeva oli soovitav tutvuda kirjastus TEA metoodikavihikutega:

H. Asser, M. Küppar. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. 2000

L. Kingisepp, E. Sõrmus. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. 2000

Lektorite juttu saatis pidev kuulajatepoolne aktiivne kommenteerimine ja oma elust näidete toomine.

Soome keele õpetajaid oli palju ja nad olid väga julged ja avatud, agarad sõna sekka ütlema. Erkoslased olid esindatud 4 isikus.

Nüüd mõned mõtted, mis kõlama jäid.

Lühike kursus on kursus, mille pikkus on 30-40 tundi.

Intensiivkursus on kursus, mis a) 4-6 tundi päevas, b) 2 tundi iga päev pikema perioodi jooksul.

Tavalised kursused on kursused, mille pikkus 60-120 tundi.

Lühikese kursuse planeerimisel võiks töö järjekord olla selline:

1. Eesmärk/ õpitulemused - mõelda, mida õppija kursuse lõpus oskab, absoluutne miinimum.
2. Hindamismeetodid
3. Õpitegevused – võtted, meetodid
4. Õpisisu
5. Töö hulk, mis tehakse tunnis
6. Töö hulk, mis tehakse kodus

Kursuse tellijalt paluda sõnavara/teemasid, mida peetakse oluliseks. Kursuse eesmärk ja õpitulemused leppida /arutada tellijaga läbi. See on vajalik selleks, et jagada vastutust. Kursuse lõpus võiks tellijale ka anda tagasisidet, kas õppijad on kursuse eesmärgi täitnud (kes on täiesti, osaliselt, absoluutselt mitte).

Eesmärkide püstitamisel on levinud SMART-mudel, mis pärineb Ameerikast.

Eesmärk peab olema:

S – selgelt/ täpselt sõnastatud

M – mõõdetav/ hinnatav

A – arusaadav õppijale

R - realistlik

T – tulemusele orienteeritud

Õpilastele sõnastada eesmärk tunni algul võimalikult arusaadavas keeles (mitte kasutada väga keerulisi grammatika termineid jms). Mida selgemalt ja konkreetsemalt on eesmärk sõnastatud, seda lihtsam on selle eesmärgi saavutamise määra võimalik mõõta.

See nö Ameerika mudel tekitas meie kuulajaskonnas elevust ja vaidlemist, eriti mõõtmise/ hindamise ja tulemusele orienteerituse osa.

Pärast mõningast vaidlust ja arvamuste avaldamist, jõudsime siiski järeldusele, et mõõtmine/hindamine on vajalik:

1. vastutuse jagamise seisukohalt. Kui tellija ja õppijaga eesmärgid kokku leppida, on võimalik arutada, kui palju eesmärgid realiseerusid;
2. et anda tagasisidet õpetajale/ õppijale/ tellijale;
3. mõõdetav tase annab õiguse liikuda järgmisele keele õppimise tasemele, nö süsteemis püsimine;
4. hindamine ei pea olema hindeline/ negatiivses võtmes, vaid pigem, mis on omandatud ja kus suunas tuleks liikuda edasi.

Lühikeste kursuste juures on oluline:

• peale kursuse traditsioonilist planeerimist (eesmärk, õpisisu, õpitulemused, hindamine) tuleb kindlasti fikseerida ja ka õppijatele selgeks teha koduse töö roll ja maht.
• eelnev tutvumine õppijatega, et teha kindlaks õppijate taust ja tase, motivatsioon. Selleks koostada küsimustik/ vestlus/ grammatikatest, mida täidetakse enne kursuse algust. See on vajalik, sest inimeste enesehinnang on väga erinev, osad käivad algajate kursusel 3 korda ja osad hindavad oma teadmised-oskused üle valides kõrgema taseme ja et õpperühm oleks enam-vähem ühtlane. Olemas ka nö platoo-tasand, kus kesktasemel ja kõrgemal kesktasemel õppijad tunnevad, et nad saavad keelega juba päris hästi hakkama ja keeleõppes tekib seisak, ei pingutata ega õpita uut sõnavara jms.
• õppijad peaks ette valmistama ja rääkima:
  • et tuleb teha kõvasti iseseisvat tööd, kui soovitakse keelt omandada (keel ei ole nakkushaigus, mis hakkab ise külge), sh tuleb õppida ka pähe
  • kõikide õppimisvõimaluste kasutamine (aktiivne kaasatöötamine tunnis/kodus)
  • väga oluline on iga kohalkäimine (ka siis, kui kodune töö tegemata);
  • meeldejätmine ja päheõppimine - küsida, kuidas õppijad õpivad uusi sõnu – õpetada uute sõnade õppimist kodus
  • õppimist ja omandamist soodustavate võtete ja meetodite kasutamine (sõnakaardid, sõnastik, vestmik, grammatikaraamatud)
  • kuidas teha ettevalmistusi järgmiseks tunniks
  • õppematerjalide korrastamine ja süstematiseerimine
  • õpitu ülevaatamine enne tunni algust
  • õppematerjali läbikirjutamine/ trükkimine
  • abi/seletuste küsimine
  • lisaõppimisvõimaluste kasutamine( TV, raadio, keelt kõnelevad inimesed)

Päeva teises osas vaatasime Longmani keeletundide videosid.

Ameerikas pakutav immigrantide keeleõpe on üles ehitatud õppija vajadustest lähtuvalt. Eesmärgiks on, et õppijad saaksid Ameerika ühiskonnas oma eluga hakkama. Keeletundide planeerimisel mõeldakse kaht tüüpi oskustele:

1. keeleoskus – sh vajalik sõnavara, grammatika, korrektne hääldus jmt.
2. funktsionaalne oskus – st oskus õpitud keelt kasutada konkreetses kontekstis, nt oskus teed juhatada, oskus osta postmarki vmt. Eesmärk sõnastatakse nii, et seda saaks hiljem kindlasti mõõta – nt õpilane oskab tunni lõpus isikuandmetega ankeeti täita vms.

Esiteks vaatasime keeletundi, kus õpiti kasutama ostukeskuse kaarti. Keeleõppetundides on kuus etappi:

1. Häälestamine
2. Eesmärgi püstitamine
3. Uue teema esitus
4. Harjutamine
5. Hindamine, omandatu kontrollimine
6. Õpitu kasutamine uues olukorras

Teiseks oli tund, kus olid infolüngaga ülesanded.

Lisainfot infolüngaga ülesannete kohta:

1. • Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Avatud uksed. Eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele”. (TEA 2002)
   • Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp “Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele” (Kirjastus IDULEHT ja Mare Kitsnik 2006). NB! Paaristööks mõeldud rollikaartide näidised.

Kolmandaks vaatasime tundi olmetekstide lugemisest.

Nõuandeid olmetekstidega töötamiseks:

• valige sellised tekstid, millega õppijad oma igapäevaelus kokku võivad puutuda.
• kõige sobivamad on illustreeritud või tugeva visuaalse küljega tekstid;
• ärge kunagi trükkige selliseid tekste ümber, vaid säilitage nende algkuju ( nt kopeerides sõiduplaane, pileteid vms) või tooge klassi originaalid (nt erinevad pakendid);
• õpetage leidma tekstist kõige olulisem (võtmesõnad, põhiideed);
• andke õppijale lugemiseks aega;
• laske olmetekste lugeda vaikselt, mitte häälega.

Päeva sisse mahtus ka hea lõunasöök Pierre`s meeldivate kaaslaste seltsis.

Päev oli tihe ja kõlama jäi mõte, et ühiseid õppepäevi soome ja rootsi keele õpetajatele võiks edaspidigi teha!

Kroonik: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.