Intranet
Uudiseid Rootsist
|
|
| Kirjutas Administrator |
|
ERKOS Riias 12.-14. oktoober 2007 Baltimaade rootsi keele õpetajate traditsiooniline kohtumine 2007. aastal toimus Riias, Valdemari hotellis. Üritus hõlmas nii ametlikku kui ebaametlikku poolt, lähtuvalt otsesest versus kaudsest ametialasest kasust. Seminarid ja ettekanded võib siinkohal kanda otsese kasu alla; eined, kontsert ja vaba aeg tähistaks kaudset kasu. Lähemalt mõlemast kreediti tulbast (deebetisse ei ole suurt midagi kanda, ehk reisikulud?). Kasutulp nr. 1 Sel aastal oli kolm põhilist esinejat. Keeleõpetuse osas jagasid oma teadmisi Ulla Berglindh Göteborgi ülikooli pedagoogika-osakonnast ja See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. Vilniuse ülikoolist. Ulla Berglindhi esimene loeng rääkis sellest, kuidas õpilaste keeleoskusi arendada, olgu siis tegemist emakeele või võõrkeelega).
- Logiraamat sisaldab õpilase märkmeid õppeprotsessist. Õpilane kirjutab üles, mida ta on lugenud, kuidas loetut enda jaoks mõtestanud, milline kasu sellest õpilasele tema oma hinnangul on jms. Selline töövorm aitab õpilasel enda mõtteid süstematiseerida, näha oma tegevuses mingit konkreetset arengut, harjutab õpilast reflekteerima oma õpingute üle. - Õpimapp on paljuski sarnane logiraamatuga, kuigi on oma mahult palju suurem, sisaldades konkreetseid loetavaid tekste, uute sõnade nimekirju, sõnastatud eesmärgikirjeldusi, tagasivaatavaid arutelusid selle kohta, kuivõrd eesmärkide saavutamine on korda läinud jms. - Storyline oli ehk kõige uudsem meetod, mis pärinevat Šotimaalt. Õpilased peaksid looma mingi reaalsuskirjelduse, mingi story vastavalt ülesandele. Õpilane saab endale osa, mis tuleb lahti kirjutada, kuid selle osa kirjutamiseks tuleb eelnevalt koos või eraviisiliselt läbi töötada hulk materjali vastava aja või ruumi kohta, kus tegevus peaks toimuma. Süžeed hakatakse lahti kirjutama mitmes osas, õpetaja võib järjest erinevaid süžeekäänakuid välja pakkuda – n.ö. väliseid faktoreid, mis seda rollikuju mõjutavad.
Helén Ericson rääkis kokkuvõtvalt erinevatest huvitavatest harjutustest keeletundides, hõlmates suhteliselt pretensioonitult nii lugemis-, kuulamis-, kõnelemis- kui kirjutamisharjutusi. Praktiseerivate õpetajate jaoks oli tema ettekande juures suureks plussiks just köidetud paljundatud lehtede punt konkreetsete harjutustega või näidistega, mida tema ise on tunnis kasutanud. Tema ettekandest tuli välja mitmeid huvitavaid rootsikeelseid uudissõnu (nt. mobilstrumpa, regnbågsbarn, rondellhund, sopspanare), mis olid rootsi keele õpetajatele väljaspoolt Rootsit kindlasti väärt infoks keeleuuenemise vallas. Muuhulgas soovitas ta ka paljusid huvitavaid internetilehekülgi, mis on keeleõpetuseks väärtuslikud ning mida ühendas lehekülg http://kreativpedagogik.se/. Üks osalejatest, Jorma Wirén, pakkus Heléni ettekande ajal välja veel ühe äärmiselt huvitava kodulehekülje – http://www.byki.com/, kust saab endale tasuta alla laadida keeleõppe vabavara, mh. ka rootsi keele kohta. (Üheks põnevaks viisiks rootsi keelt algajatele õppida on Rootsi Instituudi loodud keskkond SecondLife’is, mis algas oktoobris ja millega hetkel esimest korda katsetatakse.) Konverentsil oli aga samuti väikeseid sissevaateid kirjandusesse või kirjandusajalukku. Esiteks esines tegutsev kirjanik Annica Wennström, kes hiljaaegu (2006) tuli välja romaaniga Lappskatteland (Wahlström & Widstrand). See on romaan saamide järeltulijast, kes ei ole oma esivanemate taustast midagi kuulnud ja ühe väikese leiu mõjul vanaema pööningult hakkab oma tausta uurima. Romaan sai palju positiivset kriitikat kui debüüt, kuigi Annica Wennström on koos kahe sõbrannaga ennegi Emma Vall’i pseudonüümi all kergemasisulisi romaane välja andnud. Annica Wennströmi etteaste oli paeluv ja omapärane, kuna kirjanik paistis olema vägagi teadlik oma salajasest saamiminevikust ja andis seetõttu veidi teatud müstikat ka omaenese isikus edasi. Kindlasti aga tekitas esinemine väga suurt huvi tema romaani ning ka saamide lähiajaloo vastu Põhjamaades, eriti just Rootsis. (Kindlasti ei tasuks aga siiski unustada ka koostööprojekti Emma Valli nime all, kuna keeleliselt ja sisuliselt oleksid ka selle nime all ilmunud romaanid sobivad õpilastele, kellele kogu projekti juures saaks reklaamida ka „maailma pikemat rühmatööd”/”världens längsta grupparbete”, nagu kirjanik seda ise kohtumistel koolides nimetab). Kirjandusteemadel rääkis konverentsi teisel päeval ka Ulla Berglindh (Göteborg). Tema ettekanne kandis pealkirja „Rootsi kirjanduskaanon – kuidas see tänapäeval võiks välja näha?” Selle ettekandega valgustas Ulla Berglindh üht debatti, mis viimastel aastatel on Skandinaaviamaades üles kerkinud. Kas taoline heakskiidetud „kaanon” peaks üldse olemas olema? Taanis võeti 2005. aastal vastu kultuurikaanon, mis loetleb üles mitte üksnes kirjandusteoseid, vaid ka kunsti ja arhitektuuri jms. Skandinaaviamaades valitseb aga alati suur kartus igasuguste „kohustuslike” nimekirjade suhtes, mis iseloomustavad pigem autoritaarseid ühiskondi kui demokraatlikke. Seetõttu on ka kartus kirjanduskaanoni suhtes suur, kasutusel on ütlus: „Man ska lustläsa, inte listläsa!” Meiesugustele nõukogude taustaga õpetajate jaoks ei ole sellised „kohustusliku kirjanduse” nimekirjad midagi uut ega kuigi hirmutavat – oleme me ju kõik juba kooli ajal läbi lugenud suure hulga kirjandusklassikuid, kes paljudel oleks muidu üldse lugemata jäänud ja kes on meid edasi teiste suurte kirjanikeni juhatanud. Iseasi on olukorraga tänapäeval, kui raamatulugemine on üldse vähem populaarne ja noorte lugema motiveerimine üha raskem. Teise konverentsipäeva ettekanded võtsidki üles võimalikke „kohustuslikke” autoreid rootsi kirjandusest – nagu need on olnud, nagu need praegu on või nagu need võiksid olla. Ulla Berglindh tõi ka ära erinevad punktid, millest ühe kirjandusnimekirja juures võib lähtuda:
Lõpetuseks palus Ulla Berglindh kõiki osalejaid võimaluse korral See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. , mis meie oma kodumaisest kirjandusest oleks nii tähtis, et seda võiks Rootsis kirjanduskaanonisse sisse arvata. Meie kui välismaised rootsi kirjanduse tutvustajad oleksime kindlasti rõõmsad, kui kaasaegsema kirjanduse tähtteosed (mida lausa PEAKS lugema) oleks kuskil üles loetletud. Maitse üle muidugi ei vaielda, ikka ainult kakeldakse... Seega küsimus on mitme otsaga. Kasutulp nr. 2 Selles osas peaks ära mainima kaudselt kasulikud osad konverentsist. Siia kuuluvad vastuvõtt suursaadiku juures Rootsi Saatkonnas, mille jooksul kõik said vanu tutvusi uuendada, uusi sõlmida ja nautida imehead õhtusööki; rootsi pianisti Robert Wellsi kontsert Kipsala kontserdihallis ning kõik eined Valdemarsi hotellis. Valdemarsi hotelli vestibüülis olid riiulid täidetud enamasti rootsikeelse kirjandusega, mida sai tuppa laenutada ja lugeda. Igati meeldiv üritus. Tänud korraldajatele ja esinejatele! Kroonik: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. |

