Baltikumi rootsi keele õpetajate konverents Riias
30. september - 2. oktoober

Erkose versioon tõsielusaatest Buss algas reede, 30. septembri hommikul kl 9.15 paiku Tallinnas Balti jaamas. Selleks ajaks olid Tulika taksofirmalt tellitud sõiduvahendis kohad sisse võtnud Aime, Evelin, Kristi ja Juta ning kiirel sammul lähenesid Virge ja Liina. Veidi unisele bussijuhile tuli selgitada, et enne Riiat on vaja veel mitu peatust teha ja esimene neist juba Tallinna bussijaamas, kus seltskonnaga liitusid Angelika ja Reet ning Haapsalu bussilt saabunud värske Erkose liige Terje ja Noarootsi õpetaja Jukka. Otsustasime, et välja hääletama siiski kedagi ei hakka, selle asemel võtame hoopis rahvast lisaks. Mäost õnnestuski meil kaasa haarata Triin. Läbi tiheda vihmasaju läks sõit Tartu poole, kust leidsime tänavaremontijate ja ilmataadi kurjadest plaanidest hoolimata üles nii Toomase, Siiri, Kristeli kui Tiina. Kell oli selleks ajaks saanud 12.30 ja söögipaus Lõunakeskuses kulus kõigile ära. Et bussis kohti rohkem ei olnud, jätkasime teed peatusteta Valga suunas.

Pärast kiiret piiriületusprotseduuri (kõigil olid dokumendid kaasas!) nägime paari tunni jooksul vihmast Lätimaad ja kl 17 paiku olimegi pealinnas Riias kohal. Vihm oli üle jäänud ja ka hotell Metropole õnnestus bussijuhil lokaliseerida. Ja oligi meie Buss läinud... Aga öömaja osutus äraütlemata meeldivaks ja suurlinnahõngu tekitasid akna all kolisevad trammid ning Stockmanni ja CC Plaza tulikirjad... Väikse puhkepausi järel kogunesime fuajeesse, kus meid tervitas Baltikumi seminaride „maskott“ ja agar eestvedaja Lennart Limberg koos Rootsi Instituuti esindava Eva Jernströmiga. Ühiselt Rootsi saatkonna poole veiniõhtule kõmpides nägid paljud meist jälle üle tüki aja vana head Riiat ja eks see olnud ju tore muidugi.

Rootsi suursaadiku Göran Håkanssoni kenasse residentsi Alunana ielal olid juba saabunud meie head kolleegid Lätist, Leedust ja Kaliningradist ning pärast traditsioonilist tutvumisringi ja ontlikke sõnavõtte hr suursaadiku ja Lennarti esituses võisime veiniklaasi juures ringi vaadata ja juttu ajada. Peagi oli käes aeg hotelli poole tagasi liikuda, sest ootamas oli ühine õhtusöök ruumis, millest järgmiseks päevaks võluti konverentsisaal. Et mitte hiljem söögi juurde tagasi tulla, tasub siinkohal mainida, et kõhutühjuse üle ei tulnud järgnevate päevade jooksul kurta ja lihatükkide ning kartulipüreega köögis tagasi ei hoitud. Lisaks veel kooke, küpsiseid ja magustoite ning teed ja kohvi, rääkimata tõhusast hommikueinest, mis sisaldas kõike mõeldavat pannkookideni välja.

Laupäeva, 1. oktoobri hommikul (pärast pannkooke...) läks siis tõsiseks seminaritööks. Lennart Limberg tegi otsa lahti ja rääkis oma tuttaval haaraval moel Rootsit ja teisi Põhjamaid ajaloo jooksul ühendanud liitudest, nende sõlmimisest ja lagunemisest, ajendiks tänavune tähtpäev – 100 aastat Rootsi ja Norra liidu rahumeelsest lõpust. Läti ülikooli lektor Per Shapiro pidas seejärel mõnevõrra improviseeritud ettekande ajakirjanduse teemadel, mis andis humoorikat mõtlemis- ja arutlusainet edaspidisekski. Meie seltsikaaslased Juta ja Toomas rääkisid tänapäevaseid tehnilisi abivahendeid kasutades rootsi keele tasemeeksamite süsteemist Swedex, mille juurutamine seisab alles ees. Huvi asja vastu tundus igatahes tekkivat. Pärastlõuna oli Stockholmi ülikoolis värskelt doktorikraadi kaitsnud Gunlög Sundbergi päralt, kelle põhiteemaks oli rootsikeelsete ametlike vestluste uurimine emakeele- ja võõrkeelerääkija rolli võrreldes. Põnevaid tähelepanekuid ja üksjagu äratundmisrõõmu, sest eks me kõik ole rootsi keelt rääkides mitmesuguseid apsakaid teinud, mida ei anna vaid grammatikaga lahendada. Tööpäeva lõpetuseks peeti kahes grupis vestlusi metoodika teemal ja jagati üksteisele oma kogemusi.

Hotelli naabruses asuv Riia ooperiteater oli meie järgmine sihtpunkt ja kuidas olekski saanud see kultuuriprogrammist välja jääda? Tšaikovski „Padaemanda“ sisuga olid agaramad meist eelnevalt tutvunud ja nii saime täiel rinnal nautida kaunist muusikat, suurepäraseid soliste ning kaasaegselt efektset lavastust, hoolimata tekstimasina operaatori uinakutest. Juba vaheajal hakkas Lennart levitama kuulujuttu programmivälisest õhtusest ühisüritusest hotellis ning sinna siis läbi sooja sügisõhtu astusimegi, kui etendus nähtud. Veinipudelite avamiseks leiti ka korgitser ning mõnus sumin võis alata, kuid pikast päevast väsinud kursuslased hakkasid riburada mööda tubadesse valguma (ega me ometi pole vanaks jäänud?) ja nii sest õhtust öö saigi.

Pühapäeva hommikul jätkas oma loenguseeriat Lennart, teemaks seekord Rootsi poliitika ja statistika. Kes veel ei teadnud või kahtles, sai kinnitust Rootsi riigi korralikule arvepidamisele, sest kirja pannakse nii riigis elunevate Evade ja Lennartite arv kui liiklusõnnetused, enesetapud ja põhjapõdrad. Järgmisena oli kavas Klaipeda ülikoolis töötava Virginija Jurgaityte sugestiivõpet näitlikustav etteaste, mis hoolimata mõningast skepsisest publiku hulgas (eks olnud ju?) siiski elevust tekitas ja mõnda meist siiamaani vahel puusa nõksutama ja omaette pomisema paneb (rankos, ausis, ja kuidas see pea oligi leedu keeles?).

Kui Gunlög Sundberg oli rääkinud uuest rootsi õigekeelsuskäsiraamatust, mis püüab ennustada kõnekeelsete väljendite kinnistumist kirjakeelde või nende väljasuremist, oligi käes aeg seminarile joon alla tõmmata ja Rootsi Instituudi annetusi täis raamatulaud tühjaks loosida. Igaüks sai sealt midagi, kas mõne uue õpiku või vastse kriminulli, instituudi logoga kandekoti veel pealekauba.

Saime veel viimast korda Metropole kokkade loomingut maitsta ja mõnes laudkonnas ka üksjagu võllanalja visata, et seejärel hüvastijätuks lehvitada ja omal käel kodu poole tagasi sättima hakata. Arvata on, et parima valiku olid teinud Kristel, Juta ja Liina, jäädes õhtuni Riia vanalinna nautima, sest selleks ju varem aega polnudki. Kui Eurolinesi buss kodulinna jõudis, polnud südaööni enam palju jäänud. Tore oli, kõigile heatujulistele reisikaaslastele aitäh ning peatse jällenägemiseni! Siinkohal saadame ka korraldajatele eesotsas Galina Aizvakaraga Rootsi saatkonnast tänulikud mõttesignaalid!

Kroonik: Liina Kümnik