Autoriarhiiv: Liina Kümnik

Video: miks õppida rootsi keelt?

2018. aastal valmis Rootsi saatkonna algatusel videofilm, mis tutvustab rootsi keele oskuse kasulikkust mitmesugustes rahvusvahelist suhtlust eeldavates ametites. Filmi võib vabalt levitada rootsi keele huviliste seas. Rahastada aitas Riksföreningen Sverigekontakt.

Rootsi Akadeemia auhind rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal Juta-Tiia Mägile

Rootsi Akadeemia otsustas detsembris 2017 anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õpetajale Juta-Tiia Mägile 2017. aasta auhinna rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal. Niisugust auhinda antakse välja aastast 1992 ja selle on pälvinud õpetajad, tõlkijad või ülikoolide skandinavistikaosakonnad mitmel pool maailmas. Auhinna suurus on 40 000 Rootsi krooni. Juta-Tiia Mägi on selle auhinna esimene eestlasest laureaat. Lisaks Juta-Tiia Mägile sai 2017. aasta auhinna ka Peterburis tegutsev tõlkija Anna Savitskaja.

Juta-Tiia Mägi õpetab rootsi keelt Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis alates 1994. aastast. Ta on üks Rootsi Keele Õpetajate Seltsi asutajaid 2003. aastal ning on olnud ka Tallinna Ülikooli õppejõud, juhendanud mitmeid keelekursusi ning tegutsenud giidina. Juta-Tiia Mägi innustab oma õpilasi lisaks keeleõppele osa saama ka rootsi kultuurist: kirjandusest, muusikast, teatri- ja filmikunstist ning ajaloost, külastades ühiselt Eestis toimuvaid Rootsiga seotud kultuuriüritusi. Loomulik osa õppetööst on Rootsi sõpruskoolide külastamine ja nende vastuvõtmine Eestis ning osalemine Põhjamaade ühisprojektides. Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õppesuuna ja Rootsi Suursaatkonna pikaajaliste koostöötraditsioonide hulka kuuluvad Lucia-päeva ja Gustav Adolfi päeva tähistamine, kooli koor ja rootsi keele klasside õpilased on esinenud kuninglike visiitide ja Rootsi rahvuspüha vastuvõttudel.

Soovime ERKOSe asutajaliikmele Jutale palju-palju õnne!

Rootsi Akadeemia pressiteade

Õpetajate koolituslaager Noarootsis 14.-18. augustil 2017

Selleks, et rootsi keele õpetajate seltsi tegevusvõimekust suurendada ja liikmete rootsi keele õpetamise oskusi täiendada, korraldas selts 14.-18. augustil 2017 Noarootsis laagri, mille läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond, Rootsi Suursaatkond, Riksföreningen Sverigekontakt ja Eesti riik. Õpetajad said ülevaate võõrkeele õpetamisest põhikoolis, neile tutvustati Sister Mary meetodit ja erinevaid IKT vahendeid, mida võõrkeeleõppes kasutada. Lisaks tutvusid laagrilised rannarootslaste kultuuripärandiga Noarootsis ja Haapsalus, vaatasid Rootsi filme ja sõitsid ka Ruhnu jaala Vikaniga. Seltsi liikmed vahetasid kogemusi, jagasid üksteisele oma õppematerjale ja nõuandeid ning koostasid põhikoolis rootsi keele õpetamiseks sobiva õpiku “Fördel” juurde lisamaterjali. Saime üksteisega paremini tuttavaks ja seltsi liikmete arv suurenes. Laagris osalenud leidsid, et selliste koolituslaagritega tuleks kindlasti jätkata.

Fotod: Kai Sommer

 

Ahvenamaa reis 6.-10. august 2017

Aasta tagasi ilmus Minu-sarjas raamat “Minu Ahvenamaa”, mille autoriks Janne Kütimaa. See raamat pani mõtte liikuma selles suunas, et võiksime seltsi liikmetega ka Ahvenamaad külastada. Ahvenamaa on nii lähedal, aga ometi piisavalt kaugel. Kõik on sõitnud Rootsi reisil Ahvenamaast mööda, kuid vähesed on seal laevalt maha tulnud. Ahvenamaa kuulub küll Soome riigi alla, kuid ametlikuks keeleks on rootsi keel, mis teeb saarestikust suurepärase sihtpunkti rootsi keelt praktiseerida soovijatele.

Meie esimesel reisipäeval tutvusime saareriigi pealinna Mariehamniga – linn asutati 1861 ja sai nime Vene tsaarinna Maria Aleksandrovna järgi (Aleksander II abikaasa). Giid Linda Englund tutvustas meile olulisemaid paiku, kuid ka eluolu. Õhtul külastasime Rootsi peakonsulaati, kus konsul Olof Ehrenkrona andis põhjaliku ülevaate Ahvenamaa majanduse arengust ja erilisusest.

Teisel päeval sõitsime risti läbi Mandri-Ahvenamaa Eckeröst Bomarsundini, kus Krimmi sõja ajal 19. sajandi keskel hävitati inglise ja prantsuse laevastiku poolt venelaste võimas kindlus. Külastasime samuti Kastelholmi lossi, mis oli keskajal oluliseks punktiks Rootsi ja Soome vahel ning ka kuninglikuks vanglaks. Päeva tegi meeleolukaks meie giid Bosse Ahlnäs.

Kolmandal päeval tutvusime Ahvenamaa saarestiku ühe kaugeima saare Kökariga ja Kökari saarestikuga. Meie giidiks oli “Minu Ahvenamaa” autor Janne. Saar on erilise tähendusega Eesti jaoks, sest II maailmasõja ajal jõudsid sinna põgenikud Eestist, kes said sööki, peavarju ja hoolitsust kökarlaste juures, enne kui nad liikusid edasi Rootsi poole. Saime külastada Kökari kooli, mis meile kui õpetajatele eriliselt huvi pakkus.

Sellel päeval jõudsime teha veel laevasõidu Kökari saarestikus ning sõitsime saarestiku ühe kaugeima saareni, Källskärile. Saar on eriline oma olustikult, kuid ka selle poolest, et sinna rajas 1960. aastatel oma maapealse paradiisi Rootsi vabahärra Göran Åkerhiälm, kellele saar meenutas Kreeka saarestikku. Saar on tõepoolest eriline, sest koosneb peaaegu täiesti kiviväljadest ja on ime, et seal üldse midagi kasvada saab.

Meie reis oli ainult väike tutvumine selle saareriigiga, kuid avastamist jätkub seal veel. Soovitame võtta aeg maha ja sõita puhkusele Ahvenamaale.

Muljed pani kirja Eva-Tiina.

Rootsi keele õpetajate laager Noarootsis 14.-18. augustini 2017

Rootsi Keele Õpetajate Selts korraldab suvelaagri Noarootsis 14.-18.08.2017. Laagri eesmärk on toetada rootsi keele õpetamise alustamist põhikoolis B-keelena, kuid oodatud on kõik, kes soovivad end metoodiliselt täiendada. Loengute teemad on võõrkeelte õpetamise ja Sister Mary (keelekümblusmeetod, mis on kasutusel Vanalinna Hariduskolleegiumis) metoodika ja haridustehnoloogiliste võimaluste kasutamine võõrkeeleõppes. Tutvume õppematerjaliga, mis sobib põhikoolile. Oluliseks laagri väljundiks on ühise internetipõhise õppematerjali koostamine. Pealelõunasel ajal toimuvad väljasõidud.

Palume registreeruda hiljemalt 22. juunil 2017.

Info ja registreerumine

EL_Sotsiaalfond_horisontaalne logo_innove

Henrika Anderssoni külaskäik Tallinnasse

26. mail käis rootsi keele õpetajatele esinemas soomerootsi kirjanik Henrika Andersson. Henrika rääkis soomerootsi kirjandusest üleüldiselt, kuid ka oma raamatute sünnist. Tema sulest on ilmunud mitmed lastele ja noortele mõeldud raamatud. Tore oli kuulata muhedat jutustust, kuidas südisid esimesed Nagu-Nalle lood või kuidas Emma Gloria kirjeldab kirjanikke, kes nende kodu külastavad. Ta rääkis, kuidas kirjanikud töötavad ning end “soojaks” kirjutavad, ja sellest, kuidas tema enda näitlejatöökogemus on aidanud teda sisse elada oma raamatu tegelastesse. Lisaks saime teha ise väikeseid kirjutamisülesandeid, mida saab kasutada ka õpilastega.

Henrika Anderssoni külaskäik sai teoks tänu Soome Instituudile ning sellega tähistasime ka meie Soome 100. juubelit.

Mõned fotod on FB pildialbumis.

Üldkoosolek 26. mail 2017 Tallinnas

Päevakord:

10.00 Koosolek

– Juhatuse tegevusaruanne

– Majandusaasta aruande kinnitamine

– Suunad järgmiseks perioodiks

– Liikmelisus (mitmed liikmed, kes pole mitmel aastal tasunud liikmemaksu)

– Ainevõistluse teema kinnitamine ja toimumiskoha valimine

– Rootsi keele B-keelena õpetamise soov Lääne-Eestis

– Jooksvad küsimused

11.10 Utbildning – Knud Jessen visar hur han använder IT möjligheter i undervisningen praktiskt. Ta med egen dator. Om du behöver låna dator meddela det i förhand.

12.45 lunch

13.30 Möte med den finlandssvenska författaren Henrika Andersson i samband med att Finland firar 100 år i år.

http://www.henrikaandersson.com/

https://www.youtube.com/watch?v=mYbPgRjte6M&t=11s Henrika berättar om sin barnbok Nagu-Nalle

https://www.youtube.com/watch?v=Q7Se4v6BT6E&t=78s Henrika berättar om en av Emma Gloria böckerna (ungdomsbok)

https://www.youtube.com/watch?v=TdIeNULT9Jk Henrika berättar om metoder att berätta historier

Till författarmötet är alla intresserade välkomna – elever, studenter, översättare, tolkar. Henrika pratar på svenska.