Rubriigiarhiiv: Föreningens krönika

Kolmas rootsi keele laager Eesti põhikoolide õpilastele 8.-13. juunil 2026

8.–13. juunil 2026 toimus Ruhnus kolmas rootsi keele laager Eesti põhikoolide õpilastele. Laagris osalesid õpilased ja õpetajad kuuest koolist: Ruhnu Koolist, Abja Gümnaasiumist, Emmaste Põhikoolist, Käina Koolist, Noarootsi Koolist ja Tallinna Kristiine Gümnaasiumist.

Keelelaagris ühendatakse rootsi keele õppimine Eesti rannarootslaste kultuuri, ajaloo ja keele tundmaõppimisega. Õpilastel on võimalus kasutada rootsi keelt vabas ja mängulises keskkonnas ning õppida laulu, liikumise, mängude, lugude ja praktiliste tegevuste kaudu.

Laagri toimumiskohaks valiti Ruhnu, millel on oluline koht rannarootslaste ajaloos. Saar oli rootsikeelne kuni 1944. aastani ning seal on säilinud mitmeid rootsi kultuuripärandi jälgi. Laagri jooksul tutvusid õpilased Ruhnu ajaloo ja traditsioonidega, külastasid ajaloolisi paiku ning said sissejuhatuse ruhnu keelde.

Programmis olid muu hulgas saare ekskursioonid, loengud, viktoriin, traditsioonilised Ruhnu mängud, käsitöö, film ja muusika. Õpilased valmistasid ise mängudeks nahkpalle ning said proovida traditsioonilisi mänge pass mjul ja leik mjul. Lisaks toimus kontsert Ruhnu uues kirikus ning mitmesuguseid vaba aja tegevusi.

Rootsikeelsete keelelaagrite sari sai alguse 2022. aastal Noarootsis ning teine laager toimus 2025. aastal Hiiumaal Emmastes. Laagrite eesmärk on ühendada rootsi keele õpe Eesti rootsikeelse kultuuripärandi ja ajalooliste piirkondade tundmaõppimisega ning pakkuda õpilastele mitmekesist õpi- ja suhtluskeskkonda.

Ruhnu keelelaager toimus Eestirootsi kultuuriomavalitsuse, Ruhnu seltsi ja Sverigekontakti toetusel ning Ruhnu valla ja Ruhnu Põhikooli kaasabil.

Keelelaagrid annavad õpilastele võimaluse arendada rootsi keele oskust, saada uusi kogemusi ning tutvuda lähemalt Eesti rannarootslaste kultuuripärandiga.

Sügisene pärastlõunaseminar Tallinna Ülikoolis

8. novembril 2019 kl 13-17 toimus Tallinna Ülikooli ja Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi koostöös pärastlõunane seminar Tallinna Ülikoolis (Mare õppehoone, ruum M-649 6. korrusel, riided anda riiehoidu Astra õppehoones).

Programm

13.00 Tervituskohv
13.30 – 15.00 Rootsi täna. Christer Tegemo, õpetaja, Billströmska folkhögskolan
15.15 – 16.45 Inspiratsiooniettekanne/töötuba õppematerjalidest rootsi keele kui teise keele õpetamisel. Elo Henn, SFI, Hermods AB direktor.
16.45 – 17.00 Kokkuvõtted.

Christer Tegemo (Billströmska FHS) rääkis meile kõige tulisemates aruteluteemadest, mis on hetkel Rootsis aktuaalsed. Algatuseks võttis ta paari sõnaga kokku viimaste riigipäevavalimiste tulemused ja valitsuse moodustamise printsiibid. Esmakordselt maailmavaateliselt erinevad parteid hakkama valitsuses koostööd tegema, kuna SD-ga ei soovita koostööd teha. Samas on arvud ja protsendid kõnekad – piisab ühest riigipäevaerakonnast, kes hakkaks nendega koostööd tegema, kui võiks tekkida uus valitsus. Kõige aktuaalsemad teemad, mille Christer Tegemo välja tõi, mida ta vaagis ning millele erinevaid vaatenurki pakkus, olid:

  • kliima;
  • sisseränne;
  • riigi võlg vs heaolupoliitika;
  • julgeolek riigis: plahvatused ja õhkimised;
  • koolisüsteem.

Elo Henn (SFI Hermods AB) oli seltsile tuttav juba kevadisest seminarist. Seekord olime palunud tal tutvustada erinevaid keeleõppe materjale. Elo saabus kohale suure ja raske kohvriga. Sissejuhatuseks arutlesime pisut teemal, kui palju keegi õpikut kasutab – peamise vahendina, abivahendina või ei kasutagi. Ta näitas meile ka intervjuusid õpetajate ja õpikute autoritega, kus nemad rääkisid õpikute kasutamisest – nii poolt kui vastu. Elo tutvustas meile paljusid õpikud ja veebilehti, kust leiab vastavatele õpikutele veebitoeharjutusi, videoid jms. Muuhulgas viitas ta meie vanale tuttavale kreativpedagogik.se lehele, kus oli siiski ka üllatusi. Materjalide küllus turul võtab silme eest kirjuks, ka Elo kokkuvõtte järel, kus ta tutvustas materjale, mis talle või tema kooli õpetajatele sobivad, oli nimekiri olemasolevatest huvitatavates materjalidest üsna pikaks kasvanud. Sellegipoolest oli ettekanne väga inspireeriv. (Mõned nimetatud materjalidest: Gilla svenska, Språkvägen, Svenska i fokus, Vardagssvenska, På spåret, Svenska dag för dag, På tapeten, Vägen till Sverige, Vi ses! Vi hörs!, Goda grunder, Snacket går vidare, Ordbildning från grunden, Klara ordtest, Språklära. Partikelverb, Svenska till max, Se upp! (partikelverb), Sagor och sanningar, Torun Eckerbomi Etablera sarjast Tala jne. Eraldi tõi ta välja oma lemmiku Anna Tebelius Bodini raamatu Vad varje pedagog bör veta oma hjärnan, inlärning och motivation“).

Seminari järel nautisime maitsvat õhtusööki restoranis Farm.

Täname korraldajat Kristiina Levorato-Tedremaad!

Svensklärare från Estland besökte Gotland


Svenskalärare från Estland vid Nationaldagsfirandet vid Roma Kungsgård 6 juni 2019. Foto Riina Noodapera

En mindre grupp svenskalärare från Estland besökte Gotland 6-9 juni bland annat för att uppleva hur man firar Sveriges Nationaldag och försöka få till ett skolbesök mitt i den vackraste försommaren, där studentfirandet närapå överskuggar firandet av 6 juni.
På programmet stod även en stadsvandring, besök på Estlands Honorärkonsulat med “svenskinspirerad” nationaldagslunch och det officiella Nationaldagsfirandet på Roma Kungsgård. Dessutom ägnades vistelsen på Gotland åt att bese ön från norr till söder och att prata svenska. Eftersom det var språkintresserade människor på besök ägnades tid åt att bekanta sig med Gutamålet, bland annat genom boken ABC-bok i Gutniska med högläsning och en del annan litteratur. Gotländsk matkultur stod på önskelistan så lammsmäcka och saffranspannkaka fick ingå i menyn. Ett skolbesök på Solbergaskolan hanns med fredagen den 7 juni som var mycket uppskattat. Lärarna från Estland konstaterade att det var intressant att se hur många män som jobbade i skolvärlden i Sverige, där lärarkåren i Estland nästan uteslutande består av kvinnor. Besök vid minnesplatsen i Slite och eken som planterades till Estlands 100-årsminne hanns också med.

De besökande svensklärarna var från Pärnu, Tartu och Tallinn och undervisade på olika nivåer. Den mest kända svenskundervisande skolan i Estland är ändå skolan i Birkas/Pürksi, Nuckö gymnasium i de tidigare svensktalande delarna i kustområdet kring Haapsalu i västra Estland. Det pratades en del om värdet av att kunna svenska i Estland då många företag har affärsutbyte med svenska företag, ett språk som man inte i första hand väljer som främmande språk i skolan idag men som har framtiden för sig om affärskontakterna utvecklas i samma takt som nu mellan företag i Sverige och i Estland.

Lärarna som besökte Gotland var Kristina Mullamaa, Anne Roovere, Triin Lind, Kai Sommer
och Helina Puksmann.

Text: Riina Noodapera Estlands Honorärkonsul på Gotland