Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

ERKOS: Koolituspäev rootsi keele õpetajatele Tartus 5. novembril 2018

Esmaspäeval, 5. novembril 2018 toimus Tartus seminaripäev ERKOSe liikmetele. Koolituse ruum Jakobi 2-114, Tartu.

Kava:
9:45 kogunemine, hommikukohv

10:00  Muutunud maailm ja õpetaja tegevusmudelid – interaktiivne seminar. Koolitaja: andragoog ja psühholoog Erle Nõmm koolituskeskusest Tõru

11:30-11:45 kohvipaus

11:45-12:45  Svenskan i dag: fallgropar, nya uttryck & vanliga misstag som svenskstuderande och lärare gör. Yvonne Leipalu, Kunskapscenter

13:00-14:00 lõuna omal käel koos sõpradega ERKOSest (Tartu kesklinna restoranides, paljudest neist hea ´päevalõuna´ valik)

14:00-15:00 Att undervisa i svensk kultur. Professor Daniel Sävborg, Tartu Ülikool.

Koolitus toimus Tartu Ülikooli Maailma keelte ja kultuuride kolledžis, Philosophicumis
(endine “keemiahoone”) Jakobi 2.Kõigile osalejatele ERKOSe tunnistus.

Mälestuste kogumise võistlus koolinoortele ja üliõpilastele “Eesti ja Põhjamaade koostöö 1988-2018”

Mälestuste kogumise võistlus “Eesti ja Põhjala koostöö 1988-2018”

Kallid Põhjala keeli ja kultuure õppivad koolinoored ja üliõpilased vanuses 17-23!

Kindlasti oled oma vanematelt, õpetajatelt või treeneritelt, samuti vanematelt õdedelt-vendadelt või tuttavatelt kuulnud põnevaid lugusid 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, st. enne sinu sündi.

Nüüd on sul vahva võimalus anda oma panus, et need mälestused vaid suusõnaliseks ja kaduvaks ei jääks. Kutsume Sind osalema mälestuste kogumise võistlusel „Eesti 100, Eesti ja Põhjala koostöö taasaktiveerumine 28″, mis keskendub perioodile 1988-2018.

Alustuseks võid mõelda, meenutada, küsida kogukonna liikmetelt näiteks:

Kuidas Teie külasse, linna või kooli saabusid ”esimesed välismaalased”. Kuidas korraldati nende vastuvõttu, millised olid esimesed vastureisid Põhjamaadesse jne.“

Teemad ei ole piiratud ja nagu uurimistöös ikka, võiksid kirjeldusele lisada ka väikese analüüsi: miks see teema on sinu kodukandile, koolile, inimestele, sinule endale ja Eestile tähtis?

Kas ja millised sõprussidemed, võrgustikud, projektid või ühiskonna ja institutsioonide arendamised on sellest välja kasvanud? Mida on see koostöö või kogemus meile andnud ja

mida saame vastu anda või edasi anda teistele kogukondadele, uutele põlvkondadele jne.

Loomingulisus, huvitava uurimisobjekti leidmine ja analüüsi fookus, oskus märgata seoseid ning üldistusoskus on osa hinnatavast ülesandest. On täiesti lubatud olla lõbus, kaasav, jagada midagi uut, tulla välja tavapärasest erinevate seisukohtadega. Samas – palun pea meeles, et austada tuleb inimeste integriteeti, kindlasti luba küsida, kas nad on nõus end just enda nimega tsiteerida lubama jne.

Haara pastakas ja märkmik ja mine räägi nende inimestega, kes olid selle koostöö sünni juures. Heida pilk kohalikele ajalehtedele või külasta arhiivi, muuseumit ning vaata mida vahvat ja nostalgiahõngulist on seal sellest ajast (ja kogu Eesti uuest iseseisvusperioodist) seoses Põhjamaade ja nende koolide, omavalitsuste, kodanikuühenduste või lihtsalt Eesti-Põhjala inimeste kohtumistest-koostööst leida?

Põhjala keelte õpilasena oled terviklikuma pildi saamiseks vajadusel – st. olenevalt töö uurimisküsimusest -loomulikult teretulnud intervjueerima ka välismaalasi, kes siia saabusid – millised olid nende ootused, esimesed muljed, milline nägi Eesti välja. Kas ja mida leidub vastava Põhjala sõpruslinna arhiivides, ajalehtedes, kodulehtedel nende visiitide ja/või koostöö kohta.

Täiendav info:

Igast koolist valitakse välja viis parimat mälestuste kogumistööd ja need saadetakse korraldusmeeskonnale.

Parimate tööde autorid saavad esineda 2019. aasta kevadel toimuval konverentsil “Eesti 100. Põhjala ja Eesti taaskoostöö 28: mälestused, koostöö, tänapäev”.

NB! Töö võid kirjutada ka pikema uurimisprojekti või uurimistööna oma kooliuurimisprojekti jaoks, st. teha sellest kaks ühes uurimistöö ja saata meie võistlusele uurimisprojekti lühivariant.

Koolide uurimisprojektide tingimused esitab iga kool õpilastele ise. Võta ühendust

oma kooli vastava aine ja skandinaavia keele õpetajaga hea projekti koostamiseks.

Saada meile võistlusel osalemiseks uurimisprojekti kokkuvõte või artikkel, mis on

kuni neli A4 lehekülge pikk (Arial, 12 pt, reavahe 1,5)

korraliku, teadusliku ülesehitusega:

Teemapüstitus/uurimisküsimus

Sissejuhatus

Üldisem taust

Uurimisobjekt ja selle analüüs, järeldused

Kokkuvõte

Uurimistööle palume lisada paarirealise enesetutvustuse eesti ja inglise keeles (kes sa oled, millises koolis/ülikoolis õpid) koos teemavaliku põhjenduse ning fotoga endast. Saada see elektrooniliselt või esita paberil ühe Wordi dokumendina oma kooli võistlusega tegelevale õpetajale.

Tähtajad:

Õpetajad saadavad oma kooli parimad ja lõplikult viimistletud tööd edasi 15. novembriks 2018 e-postiaadressile: viivika.voodla@ut.ee.

Parimad tööd selguvad kevadeks 2019.

Käesolev jätkuprojekt täidab ilukirjandustõlkevõistlusega sarnast põhilist eesmärki: aktiveerida ja kaasata koole, õpilasi ja õpetajaid mõtlema meie ja Põhjamaade ühisest ajaloost, selle tähendusest Eesti jaoks ja läbi nende mõtestamiste leidma häid uusi eesmärke nii enda kui regiooni arenguks ja tulevikuks.

Liina Kümnik sai TÜ medali

10. mail Tartu Ülikoolis peetud aktusel anti meie seltsi kauaaegsele liikmele ja juhatuste liikmena seltsi tegemistes osalenud Liina Kümnikule Rootsi Suursaatkonnast  Tartu Ülikooli väike medal. Tartu Ülikool tänab Liinat Rootsiga seonduva info, materjalide ja kultuurisüdmuste jagamise ja korraldamisel aitamise eest läbi pikkade aastate.

Tähistasime seltsi 15. aastapäeva õppereisiga, mis toimus 13.-16.08.2018 ja viis meid Stockholmi. Külastasime Stockholmi Eesti Kooli, Fruängeni kooli ning Stockholmi südalinnas asuvat kooli Vasa Real. Tutvusime ABBA ja Strindbergi muuseumiga ning võtsime osa ühislauluõhtust Allsång på Skansen. Tore oli osaleda rootsikeelsel Stockholmi ekskursioonil ning sõita praamiga vanalinnast Djurgårdeni saarele.

Jätka lugemist

Rootsi Akadeemia auhind rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal Juta-Tiia Mägile

Rootsi Akadeemia otsustas detsembris 2017 anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õpetajale Juta-Tiia Mägile 2017. aasta auhinna rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal. Niisugust auhinda antakse välja aastast 1992 ja selle on pälvinud õpetajad, tõlkijad või ülikoolide skandinavistikaosakonnad mitmel pool maailmas. Auhinna suurus on 40 000 Rootsi krooni. Juta-Tiia Mägi on selle auhinna esimene eestlasest laureaat. Lisaks Juta-Tiia Mägile sai 2017. aasta auhinna ka Peterburis tegutsev tõlkija Anna Savitskaja.

Juta-Tiia Mägi õpetab rootsi keelt Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis alates 1994. aastast. Ta on üks Rootsi Keele Õpetajate Seltsi asutajaid 2003. aastal ning on olnud ka Tallinna Ülikooli õppejõud, juhendanud mitmeid keelekursusi ning tegutsenud giidina. Juta-Tiia Mägi innustab oma õpilasi lisaks keeleõppele osa saama ka rootsi kultuurist: kirjandusest, muusikast, teatri- ja filmikunstist ning ajaloost, külastades ühiselt Eestis toimuvaid Rootsiga seotud kultuuriüritusi. Loomulik osa õppetööst on Rootsi sõpruskoolide külastamine ja nende vastuvõtmine Eestis ning osalemine Põhjamaade ühisprojektides. Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õppesuuna ja Rootsi Suursaatkonna pikaajaliste koostöötraditsioonide hulka kuuluvad Lucia-päeva ja Gustav Adolfi päeva tähistamine, kooli koor ja rootsi keele klasside õpilased on esinenud kuninglike visiitide ja Rootsi rahvuspüha vastuvõttudel.

Soovime ERKOSe asutajaliikmele Jutale palju-palju õnne!

Rootsi Akadeemia pressiteade

Õpetajate koolituslaager Noarootsis 14.-18. augustil 2017

Selleks, et rootsi keele õpetajate seltsi tegevusvõimekust suurendada ja liikmete rootsi keele õpetamise oskusi täiendada, korraldas selts 14.-18. augustil 2017 Noarootsis laagri, mille läbiviimist toetas Euroopa Sotsiaalfond, Rootsi Suursaatkond, Riksföreningen Sverigekontakt ja Eesti riik. Õpetajad said ülevaate võõrkeele õpetamisest põhikoolis, neile tutvustati Sister Mary meetodit ja erinevaid IKT vahendeid, mida võõrkeeleõppes kasutada. Lisaks tutvusid laagrilised rannarootslaste kultuuripärandiga Noarootsis ja Haapsalus, vaatasid Rootsi filme ja sõitsid ka Ruhnu jaala Vikaniga. Seltsi liikmed vahetasid kogemusi, jagasid üksteisele oma õppematerjale ja nõuandeid ning koostasid põhikoolis rootsi keele õpetamiseks sobiva õpiku “Fördel” juurde lisamaterjali. Saime üksteisega paremini tuttavaks ja seltsi liikmete arv suurenes. Laagris osalenud leidsid, et selliste koolituslaagritega tuleks kindlasti jätkata.

Fotod: Kai Sommer

 

Ahvenamaa reis 6.-10. august 2017

Aasta tagasi ilmus Minu-sarjas raamat “Minu Ahvenamaa”, mille autoriks Janne Kütimaa. See raamat pani mõtte liikuma selles suunas, et võiksime seltsi liikmetega ka Ahvenamaad külastada. Ahvenamaa on nii lähedal, aga ometi piisavalt kaugel. Kõik on sõitnud Rootsi reisil Ahvenamaast mööda, kuid vähesed on seal laevalt maha tulnud. Ahvenamaa kuulub küll Soome riigi alla, kuid ametlikuks keeleks on rootsi keel, mis teeb saarestikust suurepärase sihtpunkti rootsi keelt praktiseerida soovijatele.

Meie esimesel reisipäeval tutvusime saareriigi pealinna Mariehamniga – linn asutati 1861 ja sai nime Vene tsaarinna Maria Aleksandrovna järgi (Aleksander II abikaasa). Giid Linda Englund tutvustas meile olulisemaid paiku, kuid ka eluolu. Õhtul külastasime Rootsi peakonsulaati, kus konsul Olof Ehrenkrona andis põhjaliku ülevaate Ahvenamaa majanduse arengust ja erilisusest.

Teisel päeval sõitsime risti läbi Mandri-Ahvenamaa Eckeröst Bomarsundini, kus Krimmi sõja ajal 19. sajandi keskel hävitati inglise ja prantsuse laevastiku poolt venelaste võimas kindlus. Külastasime samuti Kastelholmi lossi, mis oli keskajal oluliseks punktiks Rootsi ja Soome vahel ning ka kuninglikuks vanglaks. Päeva tegi meeleolukaks meie giid Bosse Ahlnäs.

Kolmandal päeval tutvusime Ahvenamaa saarestiku ühe kaugeima saare Kökariga ja Kökari saarestikuga. Meie giidiks oli “Minu Ahvenamaa” autor Janne. Saar on erilise tähendusega Eesti jaoks, sest II maailmasõja ajal jõudsid sinna põgenikud Eestist, kes said sööki, peavarju ja hoolitsust kökarlaste juures, enne kui nad liikusid edasi Rootsi poole. Saime külastada Kökari kooli, mis meile kui õpetajatele eriliselt huvi pakkus.

Sellel päeval jõudsime teha veel laevasõidu Kökari saarestikus ning sõitsime saarestiku ühe kaugeima saareni, Källskärile. Saar on eriline oma olustikult, kuid ka selle poolest, et sinna rajas 1960. aastatel oma maapealse paradiisi Rootsi vabahärra Göran Åkerhiälm, kellele saar meenutas Kreeka saarestikku. Saar on tõepoolest eriline, sest koosneb peaaegu täiesti kiviväljadest ja on ime, et seal üldse midagi kasvada saab.

Meie reis oli ainult väike tutvumine selle saareriigiga, kuid avastamist jätkub seal veel. Soovitame võtta aeg maha ja sõita puhkusele Ahvenamaale.

Muljed pani kirja Eva-Tiina.