Rubriigiarhiiv: Aktuaalset

Rootsi keele ainevõistlus Noarootsi Gümnaasiumis (2020)

Selle õppeaasta rootsi keele ainevõistlus toimub Noarootsi Gümnaasiumis 6. märtsil 2020 algusega kell 11. Ainevõistluse teema on Eesti ja Rootsi suhted. Osalema oodatakse kõiki rootsi keele õppijaid üldhariduskoolidest. Noarootsi Gümnaasium pakub omalt poolt koolilõunat. Täpsem programm ja registreerumisinfo tulekul.

Pürksi mõis.

Õppereis Värmlandi 12.-16. august 2020

2020. aasta suvel korraldab ERKOS õppereisi Värmlandi maakonda Rootsis. Sõidame sinna ja tagasi ümber Mälari järve. Loodetavasti õnnestub meil külastada Alsteri härrastemaja, Mårbacka mõisa, von Echstedti mõisa, kohtuda esindajatega Karlstadi ülikoolist. Ööbime hotellis Best Western Gustaf Fröding. Täpsem programm mõne kuu pärast.

  • Väljasõit 12. augustil kl. 14 Tartust;
  • kl. 16:45 – kohtume kõik Tallinna sadama D-terminalis;
  • Tagasi Tallinnasse jõuame 16. augusti hommikul.

Registreeruge lingil http://bit.ly/332QnW6 ning kandke üle esimene sissemakse, 100 EUR, nii kiiresti kui võimalik kontole: Ruth Laidmets EE712200221054407140 (Swedbank). Selle eest tasume laevafirma esialgse broneeringu.

Pange tabelisse ka soovi korral kirja, milliseid sööke soovite laevas tellida (need lisame broneeringule hiljem).

Kui oled Facebooki kasutaja, registreeru ka reisi kohta tehtud ürituse lingil, et olla aktuaalsete uudistega kursis.

Kohtumine õpetaja Mall Liivaga

Täna, 10. juulil 2019, oli Kail harukordne võimalus kohtuda endise ERKOSe liikme ja Pärnu Ühisgümnaasiumi inglise ja rootsi keele õpetaja Mall Liivaga.

Kohtumine sai teoks tänu mälestuste kogumise võistlusele, mille algatas meie seltsi juhatuse liige Kristina Mullamaa. Kuna minu osaks oli kirjutada rootsi keelest Pärnu piirkonnas, siis ärgitas see mind sisserännanuna tutvuma kohalike endiste rootsi keele õpetajatega, kellega mahuka töö kõrvalt muidu pole olnud mahti tuttavaks saada kui nüüd, suvevaheajal.

Mall Liivaga kohtusime suvepealinna hinnatud kohvikus Supelsaksad, kus rääkisime ERKOSe algusaastatest ja kuidas tollane tegevus sarnanes ja/või erines praegusest ajast. Kohtumine oli soe ja südamlik ja siinkohal julgustan meie seltsi praeguseid tegusaid liikmeid ka ise sarnaseid kohtumisi ette võtma oma piirkonna inimestega ja sellest ka seltsile teada andma.

Hoiame ühendust!

Sooja suve meile kõigile! 🙂

Kai

Video: miks õppida rootsi keelt?

2018. aastal valmis Rootsi saatkonna algatusel videofilm, mis tutvustab rootsi keele oskuse kasulikkust mitmesugustes rahvusvahelist suhtlust eeldavates ametites. Filmi võib vabalt levitada rootsi keele huviliste seas. Rahastada aitas Riksföreningen Sverigekontakt.

Ainevõistlus 2019 Pärnus

Esmakordselt toimus Pärnus rootsi keele ainevõistlus. Ettevõtmine leidis aset reedel, 15. märtsil 2019 ja sellest võttis osa 42 õpilast viiest erinevast koolist.

Ainevõistlust on korraldatud rootsi keelt õppivatele gümnasistidele aastast 2013 ja seega oli sel aastal toimunu seitsmes kord. Varem on ainevõistlust korraldatud Gustav Adolfi Gümnaasiumis, Noarootsi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Sedapuhku jõudis järg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi kätte.

Igal aastal on ainevõistlusel erinev teema, näiteks nagu Eesti ja Rootsi suhted, Rootsi kultuurigeograafia, muusika ja film ning sel aastal oli teemaks tuntud rootslased. Küsimusi oli tänavu 24.

Võitjad 2019 olid järgmised:
Jätka lugemist

Eesti rootsi keele õpetajate selts on 15-aastane

2018. aasta oli Eesti rootsi keele õpetajate seltsi (ERKOS) jaoks juubeliaasta. Selts loodi 4. aprillil 2003 ning sellesse kuulub pisut üle poolesaja entusiasti, kelle tegevus on seotud rootsi keele ja kultuuriga. Lisaks rootsi keele õpetajatele on liikmete hulgas näiteks tõlke, tõlkijaid ja giide, kultuurisekretär ja riigiametnik.

Seltsi eesmärkide elluviimiise eest on aastate jooksul hea seisnud juhatuse esimehed Juta-Tiia Mägi, Eva-Tiina Põlluste ja Kai Sommer. ERKOSel on aastatepikkune meeldiv koostöö Rootsi Suursaatkonnaga Tallinnas, Soome rootsi keele õpetajate seltsiga, ühinguga Riksföreningen Sverigekontakt ja mitme ettevõttega Eestis.

Koos on korraldatud nii mõnigi õnnestunud üritus. Traditsiooniks on saanud koolitused ja kohtumised kultuuritegelastega. Üheks suuremaks ettevõtmiseks võib pidada nädalast keelelaagrit Noarootsis, mil tutvuti erinevate keeleõppe meetoditega ning tehti ka praktilisi ülesandeid. Näiteks töötati põhjalikult läbi Rootsis välja antud põhikooli tasemele sobiv õpik, millele koostati hulk lisamaterjale. Viimasesse, 5. novembril Tartu Ülikoolis toimunud koolituspäeva mahtus andragoogikaspetsialisti Erle Nõmme interaktiivne loeng muutunud maailmast ja õpetaja tegevusmudelitest, seltsi liige Yvonne Leipalu tutvustas uusi väljendeid ja sõnu ning enamesinevaid eksimusi keelekasutusel, professor Daniel Sävborg andis ülevaate Rootsi kultuuri õpetamisest Tartu Ülikoolis. Plaanis on koolitused tõlgi ja tõlkija tööst.

ERKOS korraldab suviti õppereise sellistesse paikadesse, kus kõneldakse või on varem kõneldud rootsi keelt. Nii on reisitud Ruhnu saarele, Helsingisse ja Ahvenamaale. Juubeliaastal viis reis seltsi liikmed Rootsi pealinna Stockholmi. Neil reisidel tutvutakse lisaks vaatamisväärsustele kindlasti ka mõne kohaliku kooliga. Stockholmis külastati kolme kooli: Stockholmi Eesti kooli, Fruängeni kooli ja Vasa Reali. Juuni algul reisitakse Gotlandile.

Kuuel kevadel on gümnaasiumiõpilased saanud võimaluse mõõtu võtta rootsi keele ainevõistlusel, mille teemadeks on olnud kord tuntud rootslased, kord Rootsi geograafia, siis muusika või film. Ainevõistlus on toimunud nii Tallinnas, Noarootsis kui ka Tartus. Ainevõistluse järel on osalejad kohtunud huvitavate kultuuritegelastega ning päev on lõppenud ühislaulmise, -mängude või -tantsudega. Käesoleval aastal toimub ainevõistlus 15. märtsil Pärnus, Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ja selle läbiviimisel on otsustanud kaasa lüüa ühingu SOV (Svenska Odlingens Vänner – eesti k. Rootsi Hariduse Sõbrad) liikmed.

Lisaks ERKOSe üritustele on seltsi liikmed sügiseti osa võtnud Baltikumi rootsi keele õpetajate konverentsist ja erinevatest seminaridest. Vahel käiakse koos kinos ja teatris ning korraldatakse muid ühiseid rootsi keele ja kultuuriga seotud ettevõtmisi.

24. oktoobril astus ERKOS EVÕLi (Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu) liikmeks.

Inna Rosar

Artikkel ilmus 25.jaanuaril 2019 ajalehes “Õpetajate leht”

ERKOS astus EVÕLi liikmeks

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi üks  eesmärk on toetada oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes neile mitmekülgsed koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi.

Oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi ning õppe- ja kultuurireise, millega meie liikmed on väga rahule jäänud.

Kuid selleks, et suudaksime ka edaspidi oma liikmeid toetada  ja pakkuda veel paremaid võimalusi erialaseks arenguks arutas ERKOSe juhatus 13.08.2018 toimunud koosolekul  Eesti Võõrkeele Õpetajate Liidu (EVÕL) ettepanekut astuda nende liikmeks.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on organisatsioon, mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel, projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes) osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit. (http://www.voorkeelteliit.eu/meist)

Liitumine EVÕLiga annab ERKOSe juhatuse arvates meie liikmetele suuremad valikuvõimalused,  võimaluse osaleda EVÕL liikmena mitmetel  põnevatel koolitustel ja erinevates projektides ning ka nendepoolne rahaline toetus on meile suureks abiks. 

Avalduse EVÕLiga liitumiseks esitasime oktoobris 2018 ja see kiideti EVÕLi poolt kohe heaks, nii on ERKOS alates 2018. aasta oktoobrist  EVÕLi liige.

Helina Puksmann
ERKOS esindaja EVÕL juures

Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

Mälestuste kogumise võistlus koolinoortele ja üliõpilastele “Eesti ja Põhjamaade koostöö 1988-2018”

Mälestuste kogumise võistlus “Eesti ja Põhjala koostöö 1988-2018”

Kallid Põhjala keeli ja kultuure õppivad koolinoored ja üliõpilased vanuses 17-23!

Kindlasti oled oma vanematelt, õpetajatelt või treeneritelt, samuti vanematelt õdedelt-vendadelt või tuttavatelt kuulnud põnevaid lugusid 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, st. enne sinu sündi.

Nüüd on sul vahva võimalus anda oma panus, et need mälestused vaid suusõnaliseks ja kaduvaks ei jääks. Kutsume Sind osalema mälestuste kogumise võistlusel „Eesti 100, Eesti ja Põhjala koostöö taasaktiveerumine 28″, mis keskendub perioodile 1988-2018.

Alustuseks võid mõelda, meenutada, küsida kogukonna liikmetelt näiteks:

Kuidas Teie külasse, linna või kooli saabusid ”esimesed välismaalased”. Kuidas korraldati nende vastuvõttu, millised olid esimesed vastureisid Põhjamaadesse jne.“

Teemad ei ole piiratud ja nagu uurimistöös ikka, võiksid kirjeldusele lisada ka väikese analüüsi: miks see teema on sinu kodukandile, koolile, inimestele, sinule endale ja Eestile tähtis?

Kas ja millised sõprussidemed, võrgustikud, projektid või ühiskonna ja institutsioonide arendamised on sellest välja kasvanud? Mida on see koostöö või kogemus meile andnud ja

mida saame vastu anda või edasi anda teistele kogukondadele, uutele põlvkondadele jne.

Loomingulisus, huvitava uurimisobjekti leidmine ja analüüsi fookus, oskus märgata seoseid ning üldistusoskus on osa hinnatavast ülesandest. On täiesti lubatud olla lõbus, kaasav, jagada midagi uut, tulla välja tavapärasest erinevate seisukohtadega. Samas – palun pea meeles, et austada tuleb inimeste integriteeti, kindlasti luba küsida, kas nad on nõus end just enda nimega tsiteerida lubama jne.

Haara pastakas ja märkmik ja mine räägi nende inimestega, kes olid selle koostöö sünni juures. Heida pilk kohalikele ajalehtedele või külasta arhiivi, muuseumit ning vaata mida vahvat ja nostalgiahõngulist on seal sellest ajast (ja kogu Eesti uuest iseseisvusperioodist) seoses Põhjamaade ja nende koolide, omavalitsuste, kodanikuühenduste või lihtsalt Eesti-Põhjala inimeste kohtumistest-koostööst leida?

Põhjala keelte õpilasena oled terviklikuma pildi saamiseks vajadusel – st. olenevalt töö uurimisküsimusest -loomulikult teretulnud intervjueerima ka välismaalasi, kes siia saabusid – millised olid nende ootused, esimesed muljed, milline nägi Eesti välja. Kas ja mida leidub vastava Põhjala sõpruslinna arhiivides, ajalehtedes, kodulehtedel nende visiitide ja/või koostöö kohta.

Täiendav info:

Igast koolist valitakse välja viis parimat mälestuste kogumistööd ja need saadetakse korraldusmeeskonnale.

Parimate tööde autorid saavad esineda 2019. aasta kevadel toimuval konverentsil “Eesti 100. Põhjala ja Eesti taaskoostöö 28: mälestused, koostöö, tänapäev”.

NB! Töö võid kirjutada ka pikema uurimisprojekti või uurimistööna oma kooliuurimisprojekti jaoks, st. teha sellest kaks ühes uurimistöö ja saata meie võistlusele uurimisprojekti lühivariant.

Koolide uurimisprojektide tingimused esitab iga kool õpilastele ise. Võta ühendust

oma kooli vastava aine ja skandinaavia keele õpetajaga hea projekti koostamiseks.

Saada meile võistlusel osalemiseks uurimisprojekti kokkuvõte või artikkel, mis on

kuni neli A4 lehekülge pikk (Arial, 12 pt, reavahe 1,5)

korraliku, teadusliku ülesehitusega:

Teemapüstitus/uurimisküsimus

Sissejuhatus

Üldisem taust

Uurimisobjekt ja selle analüüs, järeldused

Kokkuvõte

Uurimistööle palume lisada paarirealise enesetutvustuse eesti ja inglise keeles (kes sa oled, millises koolis/ülikoolis õpid) koos teemavaliku põhjenduse ning fotoga endast. Saada see elektrooniliselt või esita paberil ühe Wordi dokumendina oma kooli võistlusega tegelevale õpetajale.

Tähtajad:

Õpetajad saadavad oma kooli parimad ja lõplikult viimistletud tööd edasi 15. novembriks 2018 e-postiaadressile: viivika.voodla@ut.ee.

Parimad tööd selguvad kevadeks 2019.

Käesolev jätkuprojekt täidab ilukirjandustõlkevõistlusega sarnast põhilist eesmärki: aktiveerida ja kaasata koole, õpilasi ja õpetajaid mõtlema meie ja Põhjamaade ühisest ajaloost, selle tähendusest Eesti jaoks ja läbi nende mõtestamiste leidma häid uusi eesmärke nii enda kui regiooni arenguks ja tulevikuks.