Rubriigiarhiiv: Uudised

Uus juhatus 2020

MTÜ-s ERKOS (Rootsi Keele Õpetajate Selts) toimusid uue juhatuse valimised meili teel ajavahemikul 3.-10. juuni 2020 vastavalt 18. mail 2020 Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusele, mis ütleb, et otsuseid on võimalik vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. MTÜ ERKOS esitas uue juhatuse kandidaatideks seltsi liikmed Marite Sild ja Monika Sepp.

21 poolthäälega (0 vastu, 0 erapooletut) valiti uue juhatuse liikmeteks Marite Sild ja Monika Sepp.

Rootsi keele ainevõistlus Noarootsi Gümnaasiumis (2020)

6. märtsil toimus Noarootsis 8. üleriigiline rootsi keele ainevõistlus, mille korraldajaks oli Eesti Rootsi Keele Õpetajate Selts, Rootsi saatkond Tallinnas ja Noarootsi Gümnaasium. Sel korral oli teemaks “Eesti ja Rootsi suhted”. Noarootsi Gümnaasium oli taolise ürituse võõrustajaks juba teist korda. Ainevõistlusel osalesid õpilased Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Tallinna Saksa Gümnaasiumist ja Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist – kokku 48 õpilast.

Rootsi saatkonna I sekretär Linda Nilsson tutvustas lisaks meie riikide vahelisele koostööle ka tööd saatkonnas. Pärnu õpilased kõnelesid kaneelisaiakestega seotud traditsioonist ja neid sai esitluse järel igaüks ka mekkida tänu Rootsi saatkonna peakokale.

Ainevõistlust kajastati ka ajakirjas Sverigekontakt (nr. 2, 2020, lk. 37), Karol-Liis Loik ja Rainer Talvik “Ämnestävling i svenska Estland“.

Teatrikülastus Helsingi Rootsi teatrisse (9. november 2019)

 

9. novembril 2019 käisime ühisel kultuurireisil Helsingis. Päevakava oli tihe ja sisukas. Reisi ajendiks oli rootsi kirjaniku ja draamakirjaniku Jonas Hassen Khemiri näidendi “Vi som är hundra” lavastus Helsingi Rootsi teatris. Meie külastasime päevast etendust (kl 14, 2019). Meid oli kokku 24 teatrihuvilist. 

Ajakava:

  • 6:45 Kogunesime D-terminali piletikassade juures.
  • 7:30-9:30 Tallink Silja (väljumine D-terminalist, laevasõit 7:30-9:30).
  • 10:15-11:30 külastasime Helsingi uut raamatukogu Ood (giid Camilla Nemlander-Sjöberg).
  • 12-13 lõuna omal käel.
  • 14:00-15:15 teatrietendus Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra” Helsingi Rootsi teatris.
  • 16-18 Vaba aeg. 
  • Tagasi tulime laevaga 19:30-21:30 (õhtusöök laeval).
Foto: Tuomas Uusheimo

Foto: Tuomas Uusheimo
Källa: https://www.architecturalrecord.com/articles/13931-helsinki-central-library-oodi-by-ala-architects

Oodi raamatukogu asub Helsingi linna mõttes väga tähtsas keskuses – ühelt poolt raudteejaama läheduses, teisalt Tölö lahe ääres, mille teisel kaldal on parlamendihoone ja Finlandiatalo. Lisaks asuvad samas hoonetegrupis veel Muusikamaja, Sanoma hoone ja Kiasma. Meie giid Camilla Nemlander-Sjöberg rõhutas, kui palju pakkumisi laekus arhitektuurikonkursile ja millist rõõmu tegi, kui selgus, et võiduprojekti autoriteks osutusid soomlased: Antti Nousjoki jt. arhitektuuribüroost ALA Arkitekter. Ehitusjärgus ja projekteerimisel rakendati äärmiselt demokraatlikke meetodeid – linnarahvalt küsiti, mida nad sooviksid raamatukogus näha, millised teenused oleksid vajalikud jms. Kui veebiküsitlustele enam ideid juurde ei tulnud, küsiti inimestelt tänaval. Tulemuseks on avar dünaamiliste joontega hoone, mis on sisustatud erinevate mõtteliste keskustena, mis võitis muuhulgas maineka auhinna Public Library of the Year 2019. Raamatukogu avati Soome vabariigi 100. aastapäeva auks päev enne rahvuspüha 5. detsembril 2018 – seega vähem kui aasta tagasi.

Kui esimesel korrusel asuvad restoran, turismiinfo ja lühikese laenutustähtajaga populaarse kirjanduse laenutus, siis teisel korrusel paiknevad erinevate tegevuste ja teenuste ruumid. On võimalik rentida õmblusmasinaid, õmbluskomplekte, printida 3D-printeriga, broneerida koosolekuruume, stuudioid, kööki, istuda vaikses rohelise taimeseinaga nurgas või astmikul.

Juba oma asukoha tõttu linna keskel ja raudteejaama lähedal on raamatukogu väga populaarne kohtumispaik. Kolmandal korrusel on madalad riiulid raamatutega, ruumi ümbritseb igast küljest klaasseinad, mis on keraamiliste lund meenutavate täppidega kaetud – need täpid on välja arvestatud varjama otse sissepaistvat päikest valgemal ajal.

Lugemisnurkades katsid põrandat erinevad temaatilised vaibad. Näiteks oli ühel kujutatud Aleksis Kivi tuba ülaltvaates. Ühes nurgas oli laste ala – lastekirjandus, mängupaik ja muinasjututuba. Vaated raamatukogusaalile ja aknast Tölö lahe poole olid imeilusad. Kohalikele elanikele, kes hangivad endale Helmet-kaardi, on enamik teenuseid ja ruumide broneerimisi tasuta. Kui meil on mõni koostööpartner Helsingis, saaksime korraldada koosoleku või seminari seal. Miks mitte?

Lõunapausi kasutasid inimesed erinevalt, aga üldjoontes kujunes kesklinnas asuv Akadeemiline raamatupood magnetiks, mis tõmbas kõiki erineval ajal ligi. Kogu grupi peale kokku ostetud raamatute hulk oli aukartustäratav. 

Kell 14 päeval käisime Helsingi Rootsi teatris, mis on imeilus hoone kesklinnas. Tegelikult asus samas kohas kunagi legendaarne Engeli teater (1827) mille projekteeris Helsingi kontekstis väga oluline arhitekt Carl Ludvig Engel. Paraku jäi see juba 19. sajandi keskpaigaks liiga väikeseks. Uus teatrihoone telliti arhitekt Georg Theodor Chiewitzilt (1860), kuid see hoone hävis üsna pea tulekahjus ning uue arhitektiks oli Nikolai Benoit Venemaalt, hilisema laiendusega tegelesid 1930ndatel Soome kuulsad arhitektid Eero Saarinen ja Jarl Eklund. Seega viibisime väga ajaloolises hoones. Etendus toimus Amose laval – see lava on nimetatud Amos Anderssoni auks, kes tegeles uue teatrihoone fassaadi kujundamisega ja kelle auks on nimetatud ka Helsingi uus kunstihoone Amos Rex.

Natalie Ringler lavastas Jonas Hassen Khemiri näidendi Vi som är hundra Rootsi teatris 2019. aasta sügisel, esietendus toimus 3. oktoobril.  Osades Anna Hultin, Cecilia Paul ja Helen Willberg. Lavastaja Natalie Ringler on öelnud, et ei soovi lavastusele anda ühtegi epiteeti: sõltub inimesest endast, kuidas ta etenduse vastu võtab – tegemist on kas koomikaga vürtsitatud tragöödiaga või kurvameelse komöödiaga.

(c) Fotografi: Pierre Björk

(c) Fotografi: Pierre Björk

Ka meie seas oli erinevaid arvamusi, aga üldine mulje paistis olevat positiivne – mõtteainet oli palju, huvitavad lavastuslikud ja lavakujunduslikud nüansid andsid Khemiri täpsele tekstile väga palju juurde. Mõnevõrra üllatas, et etendus anti puhtas soomerootsi keelevariandis (mitte riigirootsi keeles soomerootsi hääldusega), isegi kohanimed olid Soomega seotud. 

Näidendist kirjutatakse teatri kodulehel rootsi keeles nii: Jonas Hassen Khemiri “Vi som är hundra”

Möt tre kvinnor på AMOS-scenen. En revolutionär, en flexibel maka och mor, och en sanningssökare. Är de tre kvinnorna en och samma person? Eller är de egentligen hundra?
 
Kvinnorna berättar om hur de reser, gifter sig, skriver radikal poesi, studerar och kämpar för politisk förändring. Men vilken historia ska vi tro på?
 
Följ med till dramatikern Jonas Hassen Khemiris nyckfulla, lekfulla och provocerande värld. En underhållande, bländande och farlig värld där allt är möjligt men ingenting är bestående. Khemiri genomskådar allas våra liv, våra hemligheter och lögner, våra drömmar och illusioner.
 
Pjäsen ger röst åt en ordlös känsla som många bär på. Vem är jag egentligen? Och vem skulle jag ha varit om jag valt en annan väg i mitt liv? Är det möjligt att vända om, börja på nytt? Kan jag förlåta mig själv?
 
Vi som är hundra belönades med Hedda-priset för Årets bästa föreställning i Norge 2011. Föreställningen regisseras av Natalie Ringler.
 

Foto: Ruth Laidmets

Pärast teatrikülastust liiguti ringi taas omal käel ja erinevates kohtades. Väiksem grupp liikus edasi HAM-i ning külastas näitusi Tove Janssoni pannoodest, Ellen Thesleffi maalidest, meeleoludest teise maailmasõja ajal skulptuuris, maali- ja fotokunstis, ja sugudesegadusest fotokunstis.
 
Reisi võib lugeda kordaläinuks. Sombuse novembripäeva kohta oli see üllatavalt helge ja tore kultuuri täis päev.

Video: miks õppida rootsi keelt?

2018. aastal valmis Rootsi saatkonna algatusel videofilm, mis tutvustab rootsi keele oskuse kasulikkust mitmesugustes rahvusvahelist suhtlust eeldavates ametites. Filmi võib vabalt levitada rootsi keele huviliste seas. Rahastada aitas Riksföreningen Sverigekontakt.

ERKOS astus EVÕLi liikmeks

Eesti Rootsi Keele Õpetajate Seltsi üks  eesmärk on toetada oma liikmete professionaalset arengut, pakkudes neile mitmekülgsed koolitus- ja enesetäiendusvõimalusi.

Oleme viimastel aastatel korraldanud mitmeid erialaseid täiendkoolitusi ning õppe- ja kultuurireise, millega meie liikmed on väga rahule jäänud.

Kuid selleks, et suudaksime ka edaspidi oma liikmeid toetada  ja pakkuda veel paremaid võimalusi erialaseks arenguks arutas ERKOSe juhatus 13.08.2018 toimunud koosolekul  Eesti Võõrkeele Õpetajate Liidu (EVÕL) ettepanekut astuda nende liikmeks.

Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit on organisatsioon, mille kaudu toimub võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut toetavate ürituste (koolitused, piirkondlikud seminarid, sügiskonverentsid, ümarlauad, infopäevad) korraldamine, koostöövõimaluste laiendamine võõrkeeleõpetajate ja võrgustike vahel, projektides ning programmides (sh rahvusvahelistes) osalemine, täienduskoolituse kavandamine ja korraldamine, nõustamine, info edastamine, parima praktika ja kogemuste jagamine nii Eestis kui väljaspool Eestit. (http://www.voorkeelteliit.eu/meist)

Liitumine EVÕLiga annab ERKOSe juhatuse arvates meie liikmetele suuremad valikuvõimalused,  võimaluse osaleda EVÕL liikmena mitmetel  põnevatel koolitustel ja erinevates projektides ning ka nendepoolne rahaline toetus on meile suureks abiks. 

Avalduse EVÕLiga liitumiseks esitasime oktoobris 2018 ja see kiideti EVÕLi poolt kohe heaks, nii on ERKOS alates 2018. aasta oktoobrist  EVÕLi liige.

Helina Puksmann
ERKOS esindaja EVÕL juures

Vastuvõtt Soome saatkonnas

Kõik Eesti üldhariduskoolides, gümnaasiumides ja ametikoolides tegutsevad rootsi keele õpetajad oli kutsutud Soome saatkonda Tallinnas, et võtta vastu stipendiumidiplom seoses Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga.

Kokkutulnuid tervitas Soome suursaadik Timo Kantola. Projekti tutvustas seltsi Historiska Bilder juhataja Henry Wiklund ja stipendiumidiplomi andis üle seltsi sekretär Carl-Johan Hindsberg.

Stipendium jagati välja toetamaks rootsi keelt ja rootslust Eestis ning ergutamaks õpetajaid, kes rootsi keelt Eesti koolides õpetavad. Seltsi Historiska Bilder meelest on rootsi keele õpetamine ja õpetaja panus olulise tähtsusega ja annab õpilastele keelelise lisakapitali.

Täname kõiki projektiga seotud inimesi ja ka ERKOS liiget ning endist esinaist Eva-Tiina Põllustet, kes oli projekti Eesti-poolne koordinaator, meeldiva üllatuse eest.

Vastuvõtt toimus reedel, 28. septembril 2018.

Liina Kümnik sai TÜ medali

10. mail Tartu Ülikoolis peetud aktusel anti meie seltsi kauaaegsele liikmele ja juhatuste liikmena seltsi tegemistes osalenud Liina Kümnikule Rootsi Suursaatkonnast  Tartu Ülikooli väike medal. Tartu Ülikool tänab Liinat Rootsiga seonduva info, materjalide ja kultuurisüdmuste jagamise ja korraldamisel aitamise eest läbi pikkade aastate.

Rootsi Akadeemia auhind rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal Juta-Tiia Mägile

Rootsi Akadeemia otsustas detsembris 2017 anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õpetajale Juta-Tiia Mägile 2017. aasta auhinna rootsi kultuuri tutvustamise eest välismaal. Niisugust auhinda antakse välja aastast 1992 ja selle on pälvinud õpetajad, tõlkijad või ülikoolide skandinavistikaosakonnad mitmel pool maailmas. Auhinna suurus on 40 000 Rootsi krooni. Juta-Tiia Mägi on selle auhinna esimene eestlasest laureaat. Lisaks Juta-Tiia Mägile sai 2017. aasta auhinna ka Peterburis tegutsev tõlkija Anna Savitskaja.

Juta-Tiia Mägi õpetab rootsi keelt Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis alates 1994. aastast. Ta on üks Rootsi Keele Õpetajate Seltsi asutajaid 2003. aastal ning on olnud ka Tallinna Ülikooli õppejõud, juhendanud mitmeid keelekursusi ning tegutsenud giidina. Juta-Tiia Mägi innustab oma õpilasi lisaks keeleõppele osa saama ka rootsi kultuurist: kirjandusest, muusikast, teatri- ja filmikunstist ning ajaloost, külastades ühiselt Eestis toimuvaid Rootsiga seotud kultuuriüritusi. Loomulik osa õppetööst on Rootsi sõpruskoolide külastamine ja nende vastuvõtmine Eestis ning osalemine Põhjamaade ühisprojektides. Gustav Adolfi Gümnaasiumi rootsi keele õppesuuna ja Rootsi Suursaatkonna pikaajaliste koostöötraditsioonide hulka kuuluvad Lucia-päeva ja Gustav Adolfi päeva tähistamine, kooli koor ja rootsi keele klasside õpilased on esinenud kuninglike visiitide ja Rootsi rahvuspüha vastuvõttudel.

Soovime ERKOSe asutajaliikmele Jutale palju-palju õnne!

Rootsi Akadeemia pressiteade